Mohammad Bagher Ghalibaf

Mohammad Bagher Ghalibaf (pärsia keeles: محمدباقر قالیباف; sündinud 23. augustil 1961 Torqabehis) on Iraani poliitik ja endine sõjaväelane, kes on alates 2020. aastast olnud Iraani parlamendi spiiker. Ta on printsipialistide poolt toetav ja väga vastuoluline tegelane, kes oli varem aastatel 2017–2020 otstarbekuse kaalutlusnõukogu liige ja aastatel 2005–2017 ka Teherani linnapea. Ghalibaf oli varem Iraani Islamivabariigi politseijuhatuse ülem aastatel 2000–2005 ja Islamirevolutsioonikaardi õhujõudude ülem aastatel 1997–2000.

Ta on ka piloot, kellel on teatud Airbusi lennukite juhtimise sertifikaat. Ta alustas oma sõjaväelist karjääri Iraani-Iraagi sõja ajal 1980. aastal. 1982. aastal sai temast imaam Reza brigaadi ülemjuhataja ja aastatel 1983–1984 oli ta Nasri diviisi ülemjuhataja. Pärast sõda sai temast Khatam al-Anbia tegevdirektor, mis oli Islamirevolutsioonilise Kaardiväe (IRGC) kontrolli all olev inseneribüroo, ning Ali Khamenei määras ta 1996. aastal IRGC õhujõudude ülemaks. Neli aastat hiljem sai temast Iraani politseijõudude ülem, pärast seda, kui eelmine ülem 1999. aasta tudengiprotestide järel vallandati. Ta määrati ka president Mohammad Khatami esindajaks 2002. aastal salakaubaveo vastase kampaania ajal. 2005. aasta septembris valis Teherani linnavolikogu ta Teherani linnapeaks. Ta on ka Teherani ülikooli professor. Linnapeana oli ta seotud korruptsiooniskandaalidega, mis puudutasid Teherani põhjaosas asuvate kinnisvaraobjektide müümist režiimiametnikele. Linnapea ajal algatas ta teede ja kaubanduskeskuste ehitamise jõukasse Teherani põhjaosasse ning teda kritiseeriti Teherani vaesema lõunaosa hooletusse jätmise pärast.

Ghalibafi peetakse sageli presidendivalimiste püsivaks kandidaadiks. Ta kandideeris 2013. aasta presidendivalimistel, kuid kaotas Hassan Rouhanile, kes sai 17% (6 077 292) häältest ja jäi teisele kohale. Ta kandideeris ka 2005. aasta presidendivalimistel, saades 14% häältega neljanda koha. Ta teatas oma kolmandast kandideerimisest 2017. aasta valimistel. Siiski loobus ta 15. mail 2017 Ebrahim Raisi kandidatuuri kasuks. Ta kandideeris 2024. aasta presidendivalimistel, saades 14% häältega kolmanda koha.

2020. aasta Iraani seadusandliku kogu valimistel saavutasid konservatiivsed printsipilistid seadusandlikus kogus enamuse ja Ghalibaf valiti Iraani parlamendi uueks spiikriks. Tänapäeval omavad Ghalibaf ja tema perekond Istanbulis mitmeid luksuskortereid. Aastatel 2025–2026 toimunud Iraani protestide ajal nõudis ta meeleavaldajate karistamist, keda ta kirjeldas vaenlaste ja terroristidena.

Isiklikku

Ta sündis aastal 1961 Torqabehis (asub Khorāsān-e Razavī provintsis Mashhadi lähedal) kurdist isa ja pärslasest ema pojana. Ta abiellus aastal 1982 ning ta on kolme lapse isa.

Tal on bakalaureusekraad inimgeograafias Teherani ülikoolist, magistrikraad inimgeograafias Islami Azadi ülikoolist ja doktorikraad poliitilises geograafias Tarbiat Modarese ülikoolist.

Sõjaväekarjäär

19-aastaselt oli ta Iraani-Iraagi sõja ajal üks kaitseväe juhatajatest. Varsti pärast seda nimetati ta Rasulollah diviisi ülemaks. Kahekümne kahe aastaselt oli ta juba Nasri vägede ülem. Pärast sõda valiti ta kindral Afshari juhtimisel vastupanuvägede ja Basij vägede ülema asetäitjaks. Ghalibaf sai kindralmajori kraadi 1996. aastal pärast geopoliitika magistrikraadi omandamist. 1998. aastal, kui Mohsen Rezaee läks pensionile ja Yahya Rahim Safavi asus IRGC uueks ülemjuhatajaks, nimetati ta Islamirevolutsioonikaardi õhujõudude ülemaks.

Ghalibafist sai hilisematel aastatel üks IRGC kõrgemaid ülemaid. 1984. aastal määrati ta Khatam-al Anbiya ehituspeakorteri juhiks, mis on IRGC inseneriharu. Tema juhtimisel käivitas peakorter 165-kilomeetrise raudtee, mis ühendab Mashhadi Sarakhsiga.