|
Praegune hooaeg või võistlus: | |
|
MotoGP logo | |
| Endine nimi |
500cc maailmameistrivõistlused 250cc maailmameistrivõistlused 125cc maailmameistrivõistlused |
|---|---|
| Spordiala | motoringrada |
| Asutatud | 2002 (esialgu 1949. aastal 500cc maailmameistrivõistlustena) |
| Esimene hooaeg | 1949 |
| Võistkondi | 11 |
| Praegune meister | Marc Márquez (2025) |
| Enim meistritiitleid | Giacomo Agostini (15) |
| Teleülekanded | Go3 Sport |
| Koduleht | motogp.com |
| Mootorrataste Grand Prix' võidusõit |
|---|
| Praegused hooajad |
|
2026. aasta MotoGP hooaeg 2026. aasta Moto2 hooaeg 2026. aasta Moto3 hooaeg |
| Seotud loendid |
| Organisatsioonid |


Mootorrataste Grand Prix' võidusõit (inglise keeles Grand Prix motorcycle racing, lühend MotoGP või MGP) on kolmest mootorratta klassist koosnev sari: MotoGP, Moto2 ja Moto3.
Grand Prix' mootorrattad on spetsiaalselt võidusõiduks ehitatud masinad, mida tavainimesed osta ei saa ning millega ei tohi seaduslikult avalikel teedel sõita. See erineb mitmest muudest võistlusklassist, nagu Superbike'i maailmameistrivõistlused ja Isle of Man TT, kus kasutatakse avalikkusele kättesaadavate tänavasõidumootorrataste tuunitud versioone.
Grand Prix' võidusõidu kõrgeim klass oli algselt nimega 500cc maailmameistrivõistlused. Alates 2002. aastast, mil algas neljataktiliste mootorrataste ajastu, tuntakse seda MotoGP nime all.
Kõigi Grand Prix' klasside peale kokku on edukaim sõitja Giacomo Agostini, kellel on 15 meistritiitlit ja 122 etapivõitu. Agostinile kuulub ka tippklassi rekord kaheksa meistritiitliga. Talle järgnevad Valentino Rossi ja Marc Márquez. 2026. aasta seisuga kuulub Rossile tippklassi etapivõitude rekord 89. võiduga.
MotoGP maailmameistrivõistlusi korraldab Fédération Internationale de Motocyclisme (FIM).
Praegu kuuluvad äriõigused Liberty Mediale.
Eestis on MotoGP ülekandja Go3 Sport.
Esimene eestlane, kes Grand Prix' võistlusel osales oli Jüri Randla CKB mootorrattaga. Ta osales 1963. aasta Belgia Grand Prix'l 500cc klassis ja lõpetas 16. kohal. Hiljem samal hooajal võistles Soome Grand Prix'l Endel Kiisa 350cc klassis, kuid katkestas sõidust. 1964. aastal võistles Kiisa 500cc ja 350cc klassides ning 350cc hooaja üldarvestuses lõpetas ta üheksandal kohal.

Stardirivi koosneb kolme kohalistest ridadest, kus kokku on umbes 22 sõitjat. Stardikohad määratakse kvalifikatsioonikiiruste põhjal. Kellel parim aeg, see ka stardib vastavalt esimeselt jne positsioonilt. Iga võistlus on 45-minutiline sprint, mis läbitakse ilma kütuse- või rehvipeatusteta.
2023. aastal võeti kasutusele Tissot Sprint võidusõidud; Tissot Sprint võistlused toimuvad võistlusnädalavahetuse laupäeval. Sprindivõistlused on umbes pool Grand Prix' võidusõidu pikkusest. Sõitjad saavad nendes võistlustes umbes poole vähem punkte.
| reedel | laupäeval | pühapäeval |
|---|---|---|
|
|
|
*sessiooniajad võivad mõnel etapil erineda
| Koht | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. | 10. | 11. | 12. | 13. | 14. | 15. |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Punktid | 25 | 20 | 16 | 13 | 11 | 10 | 9 | 8 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 |
| Koht | 1. | 2. | 3. | 4. | 5. | 6. | 7. | 8. | 9. |
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Punktid | 12 | 9 | 7 | 6 | 5 | 4 | 3 | 2 | 1 |
| Klass | 1940ndad | 1950ndad | 1960ndad | 1970ndad | 1980ndad | 1990ndad | 2000ndad | 2010ndad | 2020ndad | ||||||||
|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
| 1949 | 50–59 | 60–61 | 62–69 | 70–79 | 80–82 | 83 | 84–89 | 90–96 | 97–99 | 00–01 | 02–09 | 10–11 | 12–18 | 19 | 20–25 | 26 | |
| 500cc | 1949–2001 | ||||||||||||||||
| MotoGP | a 2002 | ||||||||||||||||
| 350cm³ | 1949–1982 | ||||||||||||||||
| 250cm³ | 1949–2009 | ||||||||||||||||
| Moto2 | a 2010 | ||||||||||||||||
| 125cm³ | 1949–2011 | ||||||||||||||||
| Moto3 | a 2012 | ||||||||||||||||
| 80cm³ | 1984–1989 | ||||||||||||||||
| 50cm³ | 1962–1983 | ||||||||||||||||
| Külgvankrid | 1949–1996 | ||||||||||||||||
| MotoE | 2019–2025 | ||||||||||||||||
| Baggerid | 2026– | ||||||||||||||||

Moto2 loodi 2010. aastal 600cc neljataktiliste mootorratastega, et asendada 250cc kahetaktiliste masinate klassi. Mootorid olid esialgu Hondalt ja rehvid Dunlopilt. Elektroonikaseadmed olid limiteeritud ning ainult FIM-i poolt heaks kiidetud seadmed olid lubatud. Süsinikpidurikettad on keelatud. Šassiidel ei ole piiranguid. 2019. aastani oli ainult 600cc neljataktilised Moto2 masinad lubatud.
2019. aastal tuli Honda asemele Triumph, et Moto2-he mootoreid tarnida. Triumph'i mootorikonfiguratsioon on 765cc kolmesilindriline mootor. 2024. aastal tuli rehvitootjaks Pirelli Moto2 ja Moto3 klassidele.

Moto3 loodi 2012. aastal 125cc klassi asendamiseks. Moto3 on piiratud 250cc neljataktilistele mootoritele maksimaalse läbimõõduga 81 mm. Mootorratta ja sõitja miinimum kogukaal on 148 kg. Esialgu oli miinimum vanus 16 ja maksimum 28 ning 25-aastane ülempiir uutele sõitjatele või wild-cardidele. Muudatus tuli 2014. aastal, kus hakati lubama alla 16-aastaseid CEV Moto3-e meistreid maailmameistrivõistlustele. Esimene sõitja, kes sellest kasu sai, oli Fabio Quartararo. Pärast mitmeid noorte sõitjate hukkumisega lõppenud õnnetusi kehtestas FIM 2023. aastast alates vanuse alampiiriks 18 eluaastat.