Mudahaigur

Mudahaigur

Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Pelikanilised Pelecaniformes
Sugukond Haigurlased Ardeidae
Perekond Egretta
Liik Mudahaigur
Binaarne nimetus
Egretta tricolor
(Müller, 1776)
Mudahaigru levila     – pesitsusala     – paigalind     – talvitusala
Mudahaigru levila
     – pesitsusala
     – paigalind
     – talvitusala
Sünonüümid

Ardea tricolor
Hydranassa tricolor

Mudahaigur (Egretta tricolor) on haigurlaste sugukonda kuuluv linnuliik.

Välimus

Mudahaigur on 50–76 cm pikk. Tiibade siiruulatus on 90 cm. Isaslind kaalub 415 g, emaslind 324 g.

Selg, tiibade ülapool, pea ja kael on tumehallid. Kurgualune, kõht ja tiibade alapool on valged. Valjasriba on kollane. Suhteliselt pikk ja peenike nokk on pruunikaskollane või oranž. Silmad on pruunid. Jalad on hallikaskollased. Pulmarüüs muutub nokk eresiniseks ja nokaots mustaks. Valjasriba muutub siniseks, silmad ja jalad punaseks.

E. t. ruficollis on suurem ja tema selg on tumedam. E. t. tricolor'il on kaelal punane või pruun triip. Baja California osariigi mudahaigrud on suuremad kui need, kes elavad Põhja-Ameerika idaosas.

Noorlinnu selg ja tiivad on oliivipruunid, kael on pruun. Kurgualune ja kõht on valged. Rind on hallitriibuline. Nokk on kollane, nokaots must. Jalad on rohekaskollased.

Udusulis poegade selg ja tiivad on tumehallid. Kõht on valge. Peas on pikad pruunid suled. Nokk on heleroheline, silmad on helekollased.

Alamliigid ja levik

Liigil on kaks alamliiki:

Elavad rannikul, soodes ning jõgede ja järvede ääres. Hondurases on neid kohatud kuni 600 m kõrgusel merepinnast.

Toitumine

Toituvad peamiselt kaladest, kuid ka sisalikest, konnadest, kullestest, koorikloomadest, tigudest ja veeputukatest.

Toituvad sügavamas vees kui teised sama suured haigrud. Toitu otsides kõnnivad, mõnikord seisavad paigal või jooksevad saaklooma järel. Torkavad saaklooma nokaga, mõnikord on löök peaaegu horisontaalne. Toituvad päeval. Tavaliselt toituvad üksi, vahel kuni 25-linnulistes parvedes.

Pesitsemine

Pesitsevad kolooniates, vahel koos teiste liikidega. Okstest ehitatud ja lehtedega vooderdatud pesa on 25–30 cm lai. Isaslind kogub pesamaterjali ja emaslind ehitab pesa.

USA-s pesitsevad märtsist juunini, Guyanas veebruarist märtsini või juunist augustini, Ecuadoris novembris. E. t. ruficollis muneb 3–4 muna, tricolor 2–3. Munad on rohekassinised. Põhja-Ameerikas on muna 44 mm pikk ja 32 mm lai, Lõuna-Ameerikas 30 mm lai. Mune hauvad mõlemad vanemad 21–24 päeva. Esimesed kaks nädalat on vanalinnud kogu aeg pesal, hiljem käivad ainult poegi toitmas. Pojad saavad lennuvõimeliseks viie nädala vanuselt.

Looduslikud vaenlased

Mudahaigru mune söövad varesed ja händturpialid. Poegi söövad viud ja ronkkondorid.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2016). Egretta tricolor. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2016.
  2. 1 2 3 4 5 6 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi, toim-d (1992). Handbook of the Birds of the World (inglise). Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 410. ISBN 978-84-87334-10-8.
  3. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 Kushlan, James A.; Hancock, James A. (2005). The Herons (inglise). Oxford University Press. Lk 165–170. ISBN 0-19-854981-4.
  4. ↑ "Ibises, spoonbills, herons, Hamerkop, Shoebill, pelicans". IOC World Bird List. Vaadatud 26. augustil 2025.

Välislingid