Multš

Multš on orgaaniline või anorgaaniline materjal, mida kasutatakse kattekihina erinevates maastikes. Multš võib olla nii praktilise kui ka esteetilise väärtusega.

puukooremultš

Taimekasvatuses kasutatakse multši muu hulgas umbrohtude kasvu takistamiseks. Mänguväljakutel või muudel vabaaja veetmise aladel võidakse multši kasutada maapinna pehmendamiseks ning liigse niiskuse ära hoidmiseks. Multš võib olenevalt oma koostisest olla püsiv või ajutine. Orgaanilised multšid, nagu puukoor, lagunevad ajapikku ning vajavad asendamist. Anorgaanilised multšid, näiteks plastik, on vastupidavamad ega nõua sagedast asendamist.

Kasutamine

Multši kasutatakse nii aedades taimede heaoluks kui ka esteetilisuse pärast. Multši on hea kasutada koduaedades, näiteks peenardes, köögiviljaaias, hekkide, viljapuude ja põõsaste all ning ka aias olevatel kitsastel ribadel, kuhu murunuiidukiga ligi ei pääse.

Samuti võib multši kasutada metsa- ja jalgradadel, mänguväljakutel, grilliplatsidel kui ka tihedalt kasutatavatel aladel.

Kasulikkus ja probleemid

Sõltuvalt oma koostisest ja kasutusviisist võivad multšid tekitada probleeme, soodustades kahjulike seente kasvu, pakkudes varjupaika kahjuritele, soodustades mõndade taimepatogeenide vohamist ning vähendades mulla lämmastiku- ja hapnikuvarusid.

Multš võib olenevalt olukorrast kas suurendada või vähendada talviste kahjustuste esinemissagedust. Mõned uuringud on leidnud, et multš suurendab taimede talviseid kahjustusi, suurendades tõenäoliselt pinnapealsete juurte tihedust ja/või lükates kohanemist edasi, hoides juurestikku sügisel soojemana. Teised uuringud ei ole aga leidnud seost multši olemasolu ja talviste kahjustuste vahel. Multš võib vähendada mulla kerkimise esinemissagedust, mis on põhjustatud korduvatest külmumis- ja sulamistsüklitest. Külmakerked võivad taimedele tõsiselt stressi tekitada, häirides nende juurestikku, eriti mitmeaastastel rohttaimedel ja äsjaistutatud puudel ja põõsastel.

Materjalid

Multšimaterjalid liigitatakse laias laastus kolme põhirühma: orgaanilised materjalid (nt taimsed saadused, loomsed jäätmed), anorgaanilised materjalid (sünteetilised materjalid) ja spetsiaalsed materjalid.

Orgaanilised multšimaterjalid on saadud orgaanilistest ainetest, nagu põllumajandusjäätmed (õled, varred), puidutööstuse jäätmed (saepuru, puukoored), töötlemisjäägid (riisikestad) ja loomsed jäätmed (sõnnik).

Mõned populaarsemad orgaanilised multšid on: koored, männiokkad, muruniide, purustatud lehed ning õled ja soolhein. Need multšid lagunevad ning neid tuleb asendada.

Kõige levinumad anorgaanilise multši tüübid on kivid või kruus, plastikkatted, maastikukangad ja kummimultš. Need ei lagune või lagunevad aeglaselt pika aja möödudes.

Viited

  1. 1 2 3 4 Iannotti, Marie (21. oktoober 2025). "What is Mulch? How to Use 8 Types in Your Garden". The Spruce. Vaadatud 31. märtsil 2026.
  2. ↑ James Bush-Brown (1996). America's garden book. Internet Archive. Macmillan USA. ISBN 978-0-02-860995-9.
  3. ↑ "Creative Uses for Mulch - Zimmerman Mulch" (Ameerika inglise). 17. aprill 2024. Vaadatud 31. märtsil 2026.
  4. ↑ Bonder, Kethy (18. mai 2022). "Multš ja multšimine". Roadly. Vaadatud 13. aprillil 2026.
  5. ↑ Herms, Daniel; Gleason, Mark; Iles, Jeff; Lewis, Donald; Hoiting, Harry; Hartman, John (12. august 2001). "Using Mulches in Managed Landscapes" (PDF). Sustainable Urban Landscapes. Vaadatud 28. aprill 2026.
  6. 1 2 Kader, M. A.; Senge, M.; Mojid, M. A.; Ito, K. (1. mai 2017). "Recent advances in mulching materials and methods for modifying soil environment". Soil and Tillage Research. 168: 155–166. DOI:10.1016/j.still.2017.01.001. ISSN 0167-1987.
  7. ↑ How-to, Darcy Larum last updated in (18. juuni 2017). "What Is Inorganic Mulch: Learn About Using Inorganic Mulch In Gardens". Gardening Know How (inglise). Vaadatud 14. aprillil 2026.