Mustlagle
| Mustlagle | |
|---|---|
 | |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Linnud Aves |
| Selts |
Hanelised Anseriformes |
| Sugukond |
Partlased Anatidae |
| Perekond |
Lagle Branta |
| Liik |
Mustlagle |
| Binaarne nimetus | |
|
Branta bernicla (Linnaeus, 1758) | |
 Mustlagle levila – pesitsusala – talvitusala | |
| Sünonüümid | |
|
Anas bernicla | |
Mustlagle (Branta bernicla) on partlaste sugukonda kuuluv linnuliik.
Välimus
Mustlagle on 55–66 cm pikk. Tiibade siruulatus on 110–120 cm. Kaalub 1200–2250 g.
Sulestik on peamiselt mustjaspruun. Pea, kael, selja ülaosa, puguala, tiibade kattesuled ja labahoosuled on mustad. Rind ja küljed on tumehallid. Kaela küljel on valge laik. Kõht on valge. Nokk ja jalad on mustad.
Udusulis poegade ülapool on hall, alapool on valge.
Alamliigid ja levik
Liigil on kolm alamliiki:
- B. b. bernicla (Linnaeus, 1758) – Loode- ja Põhja-Venemaal
- kirde-mustlagle (B. b. nigricans) (Lawrence, 1846) – Kirde-Venemaal, Alaskal ja Loode-Kanadas
- lääne-mustlagle (B. b. hrota) (Müller, 1776) – Kirde-Kanadas, Gröönimaal ja Teravmägedel
Mustlagled talvitavad Loode-Euroopas, Kollase mere ääres ja Põhja-Ameerikas.
Eestis võib mustlaglet kohata aprillist maini ja septembrist novembrini.
Mustlagled pesitsevad tundras, tavaliselt ranniku lähedal. Talvitavad lehtersuuetes ja liivastel randadel.
Toitumine
Pesitsusalal toituvad mustlagled rohust, samblast, samblikest ja veetaimedest. Talvitusalal toituvad nad soolases ja riimvees kasvavatest vetikatest ja taimedest.
Pesitsemine
Mustlagled pesitsevad kolooniates. Pesa on rohu, sambla ja udusulgedega vooderdatud maapinnalohk. Tavaliselt asub pesa vee lähedal.
Kurnas on 3–5 muna. Haudevältus on 24–26 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 40-päevaselt.
Viited
- ↑ BirdLife International (2020). Branta bernicla. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2021.
- 1 2 3 4 5 6 7 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 584. ISBN 978-84-87334-10-8.
- ↑ Loomade elu. Kd 6. Lk 94.
- ↑ "Screamers, ducks, geese, swans". IOC World Bird List. Vaadatud 11. juulil 2026.
- ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 32.
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Mustlagle |
- Mustlagle YouTube'is
- Mustlagle andmebaasis eElurikkus
