Mustlasromanss

Mustlasromanss (vene keeles "цыганский романс") on muusikastiil, mis pärineb Venemaalt 19. sajandi algusest ja on seotud vene romansi ja mustlasmuusikaga.

Mustlasromanss kujunes välja 19. sajandil Peterburi ja Moskva mustlaskooride vene linnaromansside omapärase esitusmaneeri mõjul. Mustlasromansside aluseks olid nii vene rahvalaulud kui ka vene linnaromansid. Mustlasromansi žanri iseloomustab „emotsionaalsus, meloodilisuse ja deklamatsiooni kombinatsioon, spetsiifiline kitarri saatetekstuur koos rõhutatud akordidega ning vokaalmeloodiale vastanduv (kontra)rütm.”

Mustlasromansse võidakse esitada vene või roma keeles või mõlemas keeles segamini. Mustlasromansid räägivad tavaliselt mustlaste elust, kirglikust, ka õnnetust või julmast armastusest, neid võivad kirjutada ja esitada ka mitte-romad.

Kirjeldus ja ajalugu

Mustlasromanss on nii vene klassikalisest romansist kui linnaromansist välja kasvanud laululiik, mis on muusikas ja sõnades äratuntavalt mustlaslik ning millel võib olla nii mustlas- kui ka venekeelseid sõnu.

Mustlasromantika žanrile panid aluse vene heliloojad ja poeedid, kes olid mustlasliku esitusstiili austajad. Aluseks võeti tavaline vene romanss, kuid muusikasse ja tekstidesse lisati spetsiifiliselt mustlaslaulule ja muusikale iseloomulikke tehnikaid ja fraasipöördeid.

19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses oli laval ja teatrites moes esitada vene ja mustlaslaule ning romansse eriseadetes. Näiteks tolleaegsete lauljate N. Plevitskaja, V. Panina, A. Vjaltseva sponotaanses esituses kõlas klassikaline vene romanss uudselt ja põhjustades kohati pahameeletormi muusikagurmaanides ja mõnitamist ajakirjanduses. Nende esinemisi nimetati "pesunaiste lauludeks", mis ei tõuse "pesupalist kõrgemale".

Aegade jooksul on paljud vene lauljad lisanud oma repertuaari mustlasromansse ja esinenud koos mustlasansamblitega. Ka mitmed vene romansid, millel algselt polnud tegelikult mustlastega mingit seost, kõlasid nii sageli mustlaslauljate esituses, et aja jooksul hakati neid nimetama mustlasromanssideks. Nii on näiteks mustlasromansside hulka arvatud sellised lood nagu „Утро туманное“ („Udune hommik"), „Дорогой длинною“ („Oi aegu ammuseid..."), „Твои глаза зеленые“ („Su rohelised silmad"), „Очи чёрные“ („Mustad silmad), „Не сердись, не ревнуй“ („Ära ole vihane, ära ole armukade"), „Две гитары" („Kaks kitarri") ja teised. Mitmeid neist on esitatud ka maailma teistes keeltes. Arvatakse, et ka vene šansoon arenes mustlasromansi mõjul, võttes sellest üle dramaatilisuse ja mõned muud tunnused.

Mustlasromanss Eestis

Ka Eesti keelde on jõudnud mõned vene mustlasromansid. Näiteks rahvusvaheliselt tuntud „Дорогой длинною“ („Oi aegu ammuseid..."), „Эх, распошел" („Me elu jääb mõistmata aktiks vist küll"). Mustlasromansse on oma repertuaaris esitanud näiteks ansambel Lindpriid ning laulnud Claudia Ševtšenko , Lehti Kostabi. Vene mustlasromansse on esitanud Romaška laulja Irina Hella Kolomiets.

Viited