Mustvaeras

Mustvaeras
Isaslind
Isaslind
Emaslind
Emaslind
Kaitsestaatus
Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Keelikloomad Chordata
Klass Linnud Aves
Selts Hanelised Anseriformes
Sugukond Partlased Anatidae
Perekond Vaeras Melanitta
Liik Mustvaeras
Binaarne nimetus
Melanitta nigra
(Linné, 1758)
Mustvaera levila     – pesitsusala     – aasta läbi     – talvitusala
Mustvaera levila
     – pesitsusala
     – aasta läbi
     – talvitusala
Sünonüümid

Anas nigra

Mustvaera munad

Mustvaeras (Melanitta nigra) on partlaste sugukonda kuuluv veelinnuliik.

Ida-mustvaerast on peetud mustvaera alamliigiks.

Välimus

Mustvaeras on 44–54 cm pikk. Tiib on 216–247 mm pikk, nokk 41–45 mm, jookse 41–48 mm. Kaalub 703–1363 g.

Isaslinnu sulestik on üleni must. Nokk on must, ülanoka keskel on kollane laik. Jalad on tumehallid.

Emaslind on peamiselt pruun. Kiird ja ülakael on tumepruunid. Pea küljed ning ala- ja külgkael on helepruunid. Nokk on must. Jalad on hallikamad või rohekamad kui isaslinnnul.

Noorlind sarnaneb emaslinnuga, kuid noorlinnu sulestik on heledam.

Udusulis poja ülapool on hallikaspruun, alapool on helehall.

Mustvaeras sarnaneb välimuselt tõmmuvaeraga, kuid tõmmuvaeral on valge küüdus ja punased jalad.

Levik

Mustvaera pesitsusala ulatub Islandist Olenjoki jõeni. Talvitavad Euroopas ja Põhja-Aafrikas.

Eestis on mustvaeras harilik läbirändaja. Kevadeti võib teda näha Liivi lahes ja Väinamerel, suvel põhjarannikul ning sügisel Peipsil ja Võrtsjärvel. Talvist arvukust hinnatakse 100–1000 isendile.

Toitumine

Mustvaerad toituvad peamiselt limustest, kuid ka putukatest, ussidest, koorikloomadest ja taimedest.

Pesitsemine

Mustvaerad pesitsevad üksikult. Pesa on rohu ja udusulgedega vooderdatud maapinnalohk.

Pesitsusaeg algab mais-juunis. Kurnas on 6–8 muna. Haudevältus on 30–31 päeva. Pojad saavad lennuvõimeliseks 45–50 päeva vanuselt.

Eluiga

Mustvaeras võib elada 16-aastaseks.

Viited

  1. ↑ BirdLife International (2018). Melanitta nigra. IUCNi punase nimestiku ohustatud liigid. IUCN 2018.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 del Hoyo, Josep; Elliott, Andrew; Sargatal, Jordi; Cabot, José, toim-d (1992). Handbook of the birds of the world. Kd 1. Barcelona: Lynx Edicions. Lk 622. ISBN 978-84-87334-10-8.
  3. 1 2 3 Madge, Steve; Burn, Hilary (1992). Wildfowl: an identification guide to the ducks, geese and swans of the world. London: Christopher Helm. Lk 266–267. ISBN 0713636475.
  4. ↑ Kumari, Eerik (1984). Eesti lindude välimääraja (neljas trükk). Tallinn: Valgus. Lk 35–36.
  5. ↑ Loomade elu. Kd 6. Lk 112.
  6. ↑ Elts, Jaanus; Kuresoo, Andres; Leibak, Eerik; Leito, Aivar; Leivits, Agu; Lilleleht, Vilju; Luigujõe, Leho; Mägi, Eve; Nellis, Rein; Nellis, Renno; Ots, Margus (2009). "Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003–2008" (PDF). Hirundo. 22: 3–31.

Välislingid