Tuberkuloosi mükobakter ehk Kochi kepike ehk tuberkuloosibakter (Mycobacterium tuberculosis; varem Mycobacterium tuberculosis var. hominis) on bakteriliik.
Varem on inimestel esinenud tuberkuloosi mükobakteri nakkus koos leepra mükobakteri nakkusega. Tänapäeval on kopsude haaratusega mükobakterinakkust esinenud koos Candida-nakkusega (eri uuringute järgi 15–32%), harilikult on nakkuse allikaks Candida albicans (9–80%).
epiteelne levik – seedekanali, kusiti, munajuhade, bronhi epiteeli kaudu.
Sarnasus teiste bakteritega
Algul arvati, et tuberkuloosi mükobakterite tüved on sarnased, kuid aastal 1898 teatas Theobald Smith, et inimestelt ja kariloomadelt eraldatud tüved on pisut erinevad, ja nimetas need inimese ja veise tuberkuloosibakteriks.
Veiste tuberkuloosibakteri liiginimeks sai Mycobacterium bovis 1970. aastal. (Karlson & Lessel, 1970).
Kujult ja suuruselt meenutab tuberkuloosi mükobakter leepra mükobakterit – neil on ühine eellane.
Antibakteriaalse toimega molekulid (osaline)
Arvatakse, et P2X7 retseptorite aktivatsioon võib inimese keharakkudes abiks olla tuberkuloosi mükobakteri tapmisel.
Labori tähis
Tuberkuloosi mükobakteri leidu uuritavas materjalis tähistatakse sümboliga BK+.
Tuberkuloosi mükobakter on laialt leviv olmebakter, mis põhjustab tuberkuloosi haigestumist valdavalt inimestel, kuid inimeste olme kaudu võivad nakatuda ka sead, koerad, primaadid jt.
↑Kathleen Kulka, Graham Hatfull, ja Anil K. Ojha, Growth of Mycobacterium tuberculosis Biofilms, J Vis Exp. 2012; (60): 3820., doi: 10.3791/3820,PMCID: PMC3376936, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
↑Helen D. Donoghue, Antónia Marcsik, Carney Matheson, Kim Vernon, Emilia Nuorala, Joseph E. Molto, Charles L. Greenblatt ja Mark Spigelman, Co−infection of Mycobacterium tuberculosis and Mycobacterium leprae in human archaeological samples: a possible explanation for the historical decline of leprosy, Proc. R. Soc. B 2005, doi: 10.1098/rspb.2004.2966, 22. veebruar 2005, veebiversioon (vaadatud 15.10.2014)(inglise keeles)
