Narva vald

Narva vald

Pindala: 219 km²
Elanikke: 2894
Rahvastikutihedus: 13,2 in/km²

Narva vald oli vald Viru maakonnas Narva jõe idakaldal 18. jaanuarini 1945. Narva vald koos Raja ja Piiri vallaga moodustasid Narva-taguse. Vallamaja asus Väikülas.

Eesti-Ingeri, Narva vallas 1934. aastal

Vald kuulus Riigivolikogu 73. valimisringkonda, kust valiti Elmar-Aleksander Lehtmets.

Vald kuulus Narva põllumeeste konvendi tegevus- ja valimispiirkonda.

Ajalugu

21. jaanuar 1927 täpsustas Viru maavalitsus, et Naroova-Jõesuu alevi, Naroova valla ja Naroova jõe nimedes Akadeemilise Emakeele Seltsi kaalutlemisel ja maavalitsuse vastava otsuse põhjal 20. novembril 1926, protokoll nr 71 §§ ll ja 14 tuleb "Naroova“ asemel tarvitada ja kirjutada "Narva“.

Virumaa valdade piirid enne ja pärast 1939. aasta vallareformi

1939. aastal toimunud haldusreformiga ühendati paljud väikesed vallad elujõulisemateks, Narva valla piire ei muudetud, uus Narva vald asutati senise Narva valla piires.

„16. Narva vald – maa-alaga senise Narva valla piires.“

– Väljavõte Vabariigi Presidendi otsusest nr. 88– 7. oktoobrist 1938

Detsembris 1939 valis Narva vallavolikogu vallavanemaks tagasi Nikolai Raja, abivallavanemaks Narva põllumeeste konvendi esimehe Aleksander Laasi.

1941. aastal asutati vallas kolhoosid Krasnaja Niva ja Krasnaja Korovka.

Rahvastik

1922. aastal oli Narva vallas 350 eestlast (12,5%), 1765 venelast (63,0%) ja muid rahvusi 684 (24,5%) – kokku 2799 elanikku.

1934. aastal oli Narva vallas 600 eestlast (20,8%), 1449 venelast (50,0%) ja muid rahvusi 845 (29,2%) – kokku elas vallas 2894 inimest.

Asustus

Narva valda kuulusid külad: Keldrimäe, Lilienbachi, Uusküla, Natalino, Dolgaja-Niiva, Zahonje (Sahonje), Popovka, Odrasaare, Komarovka, Risu, Lömmi, Karuküla, Zaretšje, Karlova, Väiküla (Venkul), Saarküla (Sarkul), Karstela (Karostel), Gorka, Tõrvala (Smolka), Kallivere küla, Kallivere kruntnikud, Kallivere ülejõe, Rägala, Vanaküla, Feodormaa, Raja, Kullaküla, Hannike ja Ropsa.