Esimest korda on Narvas tegutsevat linnakooli mainitud 1501. aastal, sellega see on teadaolevalt vanuselt teine samatüübiline kool Eestis. Koolis õppisid Narva kodanike lapsed. Neile õpetati kirjutamist, lugemist ja ladina keelt.
Linnakoolid loodi Eestis, 16. sajandi esimesel poolel, Narvas (1501), Tartus (umbes 1550), Pärnus (1520), Paides (1529) ja Haapsalus. Enamasti oli tegemist linnakooli alama astme – saksa kooliga, mõnel juhul aga kõrgema astme – ladina kooliga. Osades linnades tegutsesid mõlemad astmed koos triviaalkooli nimetuse all. Linnakoolid kuulusid Narva rae järelevalve alla, kes määras ametisse õpetajad. Koole rahastati linna ja koguduste poolt.
Narva linnakool oli Rootsi valitsusajal ajutiselt ühendatud Narva toomkooliga ja ajutiselt iseseisev. Ka 1646. Narvaga liidetud, Ivangorodis olid kodanikud oma linna asutanud kahe õpetajaga algkooli, mida on mainitud allikates aastatel 1644 ja 1649.
↑Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
↑Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 103; Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 57.
↑Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 43
↑Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 128-129, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.