Narva linnakool

Narva linnakool
Narva linnakool
Asutatud	1501
Asukoht	Narva

Narva linnakool oli linnakool Narvas.

Esimest korda on Narvas tegutsevat linnakooli mainitud 1501. aastal, sellega see on teadaolevalt vanuselt teine samatüübiline kool Eestis. Koolis õppisid Narva kodanike lapsed. Neile õpetati kirjutamist, lugemist ja ladina keelt.

Linnakoolid loodi Eestis, 16. sajandi esimesel poolel, Narvas (1501), Tartus (umbes 1550), Pärnus (1520), Paides (1529) ja Haapsalus. Enamasti oli tegemist linnakooli alama astme – saksa kooliga, mõnel juhul aga kõrgema astme – ladina kooliga. Osades linnades tegutsesid mõlemad astmed koos triviaalkooli nimetuse all. Linnakoolid kuulusid Narva rae järelevalve alla, kes määras ametisse õpetajad. Koole rahastati linna ja koguduste poolt.

Narva linnakool oli Rootsi valitsusajal ajutiselt ühendatud Narva toomkooliga ja ajutiselt iseseisev. Ka 1646. Narvaga liidetud, Ivangorodis olid kodanikud oma linna asutanud kahe õpetajaga algkooli, mida on mainitud allikates aastatel 1644 ja 1649.

Kool asus Narva Jaani kiriku lähedal.

Linnakool suleti 1846. aastal.

Linnakooli rektorid

1726–1756 Ulrich Johann Herbers
Johann Heinrich Lange

Tuntud vilistlasi

Otto Wilhelm Masing (1763–1832), eesti pastor ja keelemees, õ-tähe tooja eesti kirjakeelde
Harald Põld (1874–1939), usuteadlane, piiblitõlkija, keeleteadlane, eesti keele grammatikate autor
Eduard Säkk (1875–1943), Eesti insener, tööstur ja poliitik
Otto Heinze (1877–1968), Venemaa keisririigi ja Eesti (kindralmajor) sõjaväelane
Peeter Põld (1878–1930), eesti pedagoog
Raimund Kull (1882–1942), eesti dirigent ja helilooja
Albert Üksip (1886–1966), näitleja ja botaanik
Johan Hansing (1888–1941), näitleja, lavastaja ja ühiskonnategelane
Adolf Johannes Vedro (1890–1944), eesti helilooja
August Alle (1890–1952), koduõpetaja, luuletaja, publitsist, ajakirjanik

Vaata ka

Narva triviaalkool

Viited

↑ NARVAS TÄHISTATAKSE 500 AASTA MÖÖDUMIST ESIMESE KOOLI AVAMISEST 26.09.2001
↑ Aleksander Elango, Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, PEDAGOOGILINE MÖTE EESTIS KATOLIIKLUSE AJAL. Katoliku kiriku haridustegevus Eestis, Tallinn, 2002, lk 21 jj
↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
↑ Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 103; Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 57.
↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 43
↑ Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 128-129, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.
1 2 3 4 Narva Kirikuraamatukogu
↑ "LANGE, JOHANN HEINRICH". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.
↑ Nädala juubilar OTTO WILHELM MASING 250 Kesknädal, 06.11.2013
↑ "PERSOON: Harald-Wilhelm Põld". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.
↑ "Veebruar Vaivara ja lähiümbruse ajaloos". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.
↑ Peeter Põld 130
↑ "RAIMUND KULL". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.
↑ Albert Üksip
↑ Hansing, Johan
↑ Adolf Johannes Vedro
↑ "ALLE, AUGUST". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.

[1] NARVAS TÄHISTATAKSE 500 AASTA MÖÖDUMIST ESIMESE KOOLI AVAMISEST 26.09.2001

[2] Aleksander Elango, Eesti pedagoogilise mõtte arengu radadelt, PEDAGOOGILINE MÖTE EESTIS KATOLIIKLUSE AJAL. Katoliku kiriku haridustegevus Eestis, Tallinn, 2002, lk 21 jj

[3] Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 124, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.

[4] Liim, A. Linnakool. – Haridusinstitutsioonid Eestis keskajast kuni 1917. aastani. Tartu: Rahvusarhiiv, 1999, lk 103; Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoimetaja Endel Laul. Tallinn: Valgus, 1989, lk 57.

[5] Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 43

[6] Kyösti Väänänen, Herdaminne för Ingermanland. I, Lutherska stiftsstyrelsen, församlingarnas prästerskap och skollärare i Ingermanland under svenska tiden s. 128-129, Svenska litteratursällskapet i Finland, 1987.

[nlib-7] 1 2 3 4 Narva Kirikuraamatukogu

[8] "LANGE, JOHANN HEINRICH". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.

[9] Nädala juubilar OTTO WILHELM MASING 250 Kesknädal, 06.11.2013

[10] "PERSOON: Harald-Wilhelm Põld". Originaali arhiivikoopia seisuga 25. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.

[11] "Veebruar Vaivara ja lähiümbruse ajaloos". Originaali arhiivikoopia seisuga 27. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.

[12] Peeter Põld 130

[13] "RAIMUND KULL". Originaali arhiivikoopia seisuga 4. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.

[14] Albert Üksip

[15] Hansing, Johan

[16] Adolf Johannes Vedro

[17] "ALLE, AUGUST". Originaali arhiivikoopia seisuga 30. märts 2016. Vaadatud 18. märtsil 2016.