Nathan Larson
.jpg)
Nathan Peter Larson (sündinud 12. septembril 1970 Marylandis) on Ameerika Ühendriikide muusik, filmimuusika helilooja ja kirjanik.
Töö ja looming
Larson on tuntud eelkõige filmimuusika loojana, kes on loonud muusika paljudele mängufilmidele, sealhulgas "Poisid ei nuta" (1999), "Lilja 4-ever" (2002, režissöör Lukas Moodysson), "Ping-pongkingen" (2008), "Tigerland" (2000), "Margin Call" (2011), "The Woodsman" (2004) ja "Det enda rationella" (2009).
Tema looming on kõlanud mitmel rahvusvahelisel filmifestivalil, sealhulgas Cannes'is, Sundance'il ja Berlinalel.
Muusikuteed alustas Larson 1990. aastatel kitarristina alternatiivroki ansamblis Shudder to Think, mis oli seotud legendaarse plaadifirmaga Dischord Records. Samal ajal mängis ta basskitarri Washingtoni hardcore-punk-bändis Swiz.
Hiljem oli ta ansambli Mind Science of the Mind loominguline eestvedaja ning asutas 2000. aastatel bändi Hot One.
Larson on tegelenud ka loovkirjutamisega. 2008. aastal ilmus tema esimene romaan "The Dewey Decimal System", millele järgnes veel mitu teost.
Isiklikku
Nathan Larson on 2001. aastast abielus Rootsi laulja Nina Perssoniga, ansambli The Cardigans solistiga. Neil on 2010. aastal sündinud poeg Nils.
Larson ja Persson elasid aastaid New Yorgis, kuid kolisid 2016. aastal perega Rootsi Malmösse. Koos osalevad nad ka muusikaprojektis A Camp, mille raames on antud välja mitu albumit.
Tunnustus
Nathan Larson on pälvinud auhindu filmimuusika loomise eest:
- Movieline's Young Hollywood Award parima originaallaulu eest – "Velvet Goldmine" (1998)
- Gras Savoye auhind filmimuusika eest Cannes'i filmifestivalil – "The Woodsman" (2004)
- Georges Delerue auhind kategoorias Best Music Genti filmifestivalil – "Det enda rationella" (2009)
Lisaks sellele on Larson produtsendina loonud Emmy võitja laulu Nickelodeoni telesaatele "Nickellinium" ning osalenud filmiprojektis The Deal, mis pälvis BAFTA auhinna parima telesarja draama kategoorias.
Viited
Välislingid
- Nathan Larson andmekogus IMDb (inglise)