 |
See artikkel räägib taimede perekonnast; vürtsi kohta vaata artiklit Nelk (vürts) |
| Nelk | |
|---|---|
 Nurmnelk (Dianthus deltoides) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Nelgilaadsed Caryophyllales |
| Sugukond |
Nelgilised Caryophyllaceae |
| Perekond |
Nelk Dianthus L. |
Nelk (Dianthus) on rohttaimede või poolpõõsaste perekond nelgiliste sugukonnas. Perekonda kuulub umbes 300 liiki[viide?].
Carl von Linné antud nimetus Dianthus tuleb kreekakeelsetest sõnadest Dios ('jumal') ja anthos ('õis') ning tähendab 'jumalik õis'.
Esimesena on nelki maininud vanakreeka botaanik Theophrastos.
Nelgi õied on radiaalsümmeetrilised, 5 õielehega. Õite värvus ulatub olenevalt sordist valgest üle roosa kuni punase ja tumepunaseni.
Viljaks on kupar, mis sisaldab vähemalt 40, vahel üle 100 seemne. Lisaks seemnetele võib nelk paljuneda risoomiga.
Taime õied lõhnavad nõrgalt.
Nelk on levinud Euraasias. Mõni liik elab Aafrikas, üks (Dianthus repens) Põhja-Ameerika tundras.
Nelgiliigid annavad omavahel sageli viljakaid hübriide. See teeb liikide määratlemise perekonnas keeruliseks.
Eestis kasvab pärismaisena kolm liiki nelke:
Püsilillena kasvatatakse Eestis introdutseeritud liikidest peamiselt
Maailmas on registreeritud üle 27 000 nelgisordi. Mõned nendest on üheaastased, teised kaheaastased: esimesel aastal kasvatavad ainult lehed ja õitsevad järgmisel.
On putukaliike, mille röövikud toituvad nelgil. Selliste hulka kuulub ka kapsaliblikas. Sealjuures perekonnas Coleophora toituvad kolm liiki ainult nelgil.
Maailma poliitikas on punane aednelk (D. caryophyllus) revolutsiooni ja vasakpoolsete sümbol. Nõukogude Liidus peeti nelki revolutsiooni ja Suure Isamaasõja võidu sümboliks, millega tähistati 9. maid ja 7. novembrit. See traditsioon on säilinud tänapäevani.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Nelk |