| Nerka | |
|---|---|
|
| |
| Kaitsestaatus | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
| Klass |
Kiiruimsed Actinopterygii |
| Selts |
Lõhelised Salmoniformes |
| Sugukond |
Lõhelased Salmonidae |
| Perekond |
Idaforell Oncorhynchus |
| Liik |
Nerka |
| Binaarne nimetus | |
|
Oncorhynchus nerka (Walbaum, 1792) | |
Nerka (Oncorhynchus nerka), on lõhelaste sugukonda kuuluv kalaliik. See kala on tuntud oma erksate kehavärvide ja lõhelaadse maitse poolest. Nerka on üks viiest Oncorhynchus perekonda kuuluvast liigist, keda leidub peamiselt Põhja-Ameerikas ja Aasia põhjaosas.
Füüsiline kirjeldus
Nerka on keskmise suurusega kala, mille pikkus on tavaliselt 60–76 cm ja kaal umbes 2,7–6,8 kg. Kala näitab elu erinevates etappides silmapaistvaid värvimuutusi. []
Elukäik
Tegemis on anadroomse kalaga. Nerka sünnib mageveekogudes, enamasti kiirevoolulistes jõgedes ja ojades. Esimesed 1–3 eluaastat veedavad nad magevees, toitudes ja kasvades, enne kui rändavad ookeani. Ookeanis toituvad ja kasvavad nad edasi, kuni saavutavad suguküpsuse. Kudemise ajal on isaste keha tavaliselt erksalt punane või oranž ja neil on suurenenud kõver lõug, samas kui emased muutuvad samuti erksavärviliseks, kuid neil pole nii väljendunud muutusi. []
Tähtsus
Nerka kudemisränne ja sellele järgnev surm rikastavad magevee ökosüsteeme toitainetega, toetades kohalike taimede ja organismide kasvu. Nad pakuvad toitu paljudele organismidele, sealhulgas lindudele ja loomadele. Meres on nerka oluline saakloom suurematele mereelukatele. []
Kalandus ja majanduslik tähtsus
Nerka on oluline Põhja-Ameerika ja Aasia kalanduses. Nende liha on hinnatud tugeva maitse ja erksa lihatooni tõttu, mistõttu on nad populaarsed toiduna. Neid turustatakse laialdaselt nii värskelt kui ka külmutatult. []
Ohud ja kaitse
Nerka on paljudes piirkondades ohustatud liik kliimamuutuste, keskkonnareostuse, elupaikade hävimise ja ülepüügi tõttu. Paljudes piirkondades on rakendatud kaitsemeetmeid, et tagada kala populatsioonide taastumine, sealhulgas kudemisalade kaitse ja kalanduse reguleerimine. []
{{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend){{ajakirjaviide}}: kontrolli kuupäeva väärtust: |kuupäev= (juhend)
1. Goulding, A.T., & Farrell, A.P. (2020). The effect of temperature acclimation on the force-frequency relationship and adrenergic sensitivity of the ventricle of two populations of juvenile sockeye salmon. Springer https://pubmed.ncbi.nlm.nih.gov/32770260/
2. Pihu, E. (1979). Loomade elu. 4. kd Kalad. Tallinn. lk 65, 123, 124.https://www.vanaraamat.ee/E_Pihu_toimetaja_Loomade_elu_4_koide_Kalad_Valgus_1979_20392-7.htm
3. Carlson, S.M., & Quinn, T.P. (2007). Ten years of varying lake level and selection on size-at-maturity in sockeye salmon. ESA Journals.https://nature.berkeley.edu/carlsonlab/wp-content/uploads/2016/01/CarlsonQuinn_2007_Ecolo
4. Brett, J.R. (1978). Behavioral responses of fish to temperature and oxygen, and their role in species distribution. Limnology and Oceanography, 23(6), 1114–1120. ASLO.https://www.scirp.org/reference/referencespapers?referenceid=854609
5. Jonsson, B., & Jonsson, N. (2012). Winter survival of stream-dwelling fish in temperate and boreal zones. Reviews in Fish Biology and Fisheries, 22(2), 357–372. Springer. https://link.springer.com/chapter/10.1007/978-3-031-44389-3_17
6. Schindler, D.E., Scheuerell, M.D., Moore, J.W., Gende, S.M., Francis, T.B., & Palen, W.J. (2003). Pacific salmon and the ecology of coastal ecosystems. Ecological Applications, 13(5), 1257–1269. ESA Journals. https://esajournals.onlinelibrary.wiley.com/doi/full/10.1890/1540-9295%282003%29001%5B0031%3APSATEO%5D2.0.CO%3B2