|
New Yorgi provints Province of New York 1664–1783 | |||||
|
| |||||
| Valitsusvorm | koloonia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Osa |
Inglismaa koloonia (1664–1707) Suurbritannia koloonia (1689–1783) | ||||
| Kuningas |
Charles II (esimene, 1664–1685) George III (viimane, 1760–1776) | ||||
| Kuninglik kuberner |
Richard Nicolls (esimene, 1664–1668) Andrew Elliot (viimane, 1783) | ||||
| Pealinn | New York | ||||
| Riigikeeled | inglise | ||||
| Peamised keeled |
hollandi irokeesi algonkini | ||||
| Valuuta | New Yorgi nael | ||||
| |||||
New Yorgi provints oli Suurbritannia koloonia Põhja-Ameerika kirdeosas aastatel 1664–1783. See ulatus Atlandi ookeani Long Islandilt mööda Hudsoni ja Mohawki jõge Suure järvistuni ning põhjas Uus-Prantsusmaani. Läänes lugesid inglased provintsi alla suuri alasid, mille üle tegelikku kontrolli ei olnud.
Aastal 1664 saatsid kuningas Charles II ja tema vend, Yorki hertsog James laevastiku, et hõivata Hollandilt Petrus Stuyvesanti ainuvõimu all olnud Uus-Madalmaad. Stuyvesant alistus Hollandi Lääne-India Kompanii loata. Uus valdus nimetati Yorki hertsogi järgi. De facto algas inglaste võimuperiood 1664. aastal, hiljem kinnitati seda Breda (1667) ja Westminsteri lepinguga (1674). Inglise õigus hakkas provintsis kehtima 1674. aastal.
18. sajandi lõpus ühinesid New Yorgi kolonistid Ameerika iseseisvussõjas 13 kolooniaga, millest sündisid Ameerika Ühendriigid. Briti võim sai lõpliku punkti 1783. aasta Pariisi rahulepinguga. Suurbritannia sõjavägi põgenes New Yorgist 25. novembril 1783, samal päeval jõudis linna George Washingtoni kontinentaalarmee.