| nginx | |
|---|---|
|
| |
| Autor | Igor Sysoev |
| Arendaja | Nginx, Inc. ja F5, Inc. |
| Esmaväljalase | 4. oktoober 2004 |
| Viimane väljalase |
1.31.8 / 21.10.2026 |
| Kirjutatud keeles | C |
| Suunitlus | Veebiserver, vastupidine puhver (inglise k. reverse proxy)/meili server |
| Litsents | 2-osaline BSD |
| Veebisait |
nginx |
nginx on vabavaraline tarkvara, mida kasutatakse peamiselt veebiserverina. Lisaks saab seda kasutada kirjade-postiteenuse puhverserverina (IMAP, POP3, SMTP) ja ka koormuse jaoturina (inglise k. load balancer) HTTP, TCP ja UDP serveritele.
Igor Sysoev alustas projektiga aastal 2002 ning kirjutas nginx-i esialgu C10K probleemi lahendamiseks. C10K probleemi näol on tegemist 1999. aastal Dan Kegeli loodud terminiga selgitamaks veebiserverite suutmatust toime tulla rohkete samaaegsete ühendustega. Oma sündmuspõhise ja asünkroonse arhitektuuriga sai nginx-st kiiresti kõige kiirem saadaval olev veebiserver.
Pärast projekti vabavaraliseks muutmist aastal 2004 hakkas projekt eksponentsiaalset arenema ning Sysoev otsustas asutada ettevõtte Nginx, Inc. (aastal 2011). Ettevõtte eesmärk oli toetada platvormi arendust ning turule toodi toode nimega NGINX Plus, mille näol on tegemist laiendatud funktsionaalsusega eelkõige ettevõtetele suunatud kaubandusliku tootega.
nginx'st on kaks versiooni - OSS NGINX ja NGINX Plus. Viimane pakub mitmeid lisa funktsionaalsusi, mida OSS nginx's ei ole.
Novembris 2018 läbi viidud Netcrafti Veebiserverite uuringust selgus, et nginx omab on 21.71 protsendilist turuosa veebiserverite tootjate hulgas. Tänu sellele on nginx positsioneerinud end Microsofti järel teisele kohale. Uuringus osales 1,652,185,816 lehekülge, 226,752,928 unikaalset domeeni ja 8,048,899 veebiserverit.