| Medalikohad | ||
|---|---|---|
| Eesti esindaja | ||
| 1936 | Kergekaal | |
| Euroopa maailmameistrivõistlused | ||
| 1934 | kergekaal | |
Nikolai Stepulov (20. märts 1913 Narva – 2. jaanuar 1968 Tallinn) oli Eesti poksija.
Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 1936. aasta Berliini olümpiamängude poksivõistlustel hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedali- ja olümpiavõitjale Imre Harangile (Ungari).
Stepulov sai kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 5. Euroopa meistrivõistlustel (Milano, 1937) hõbemedali, kaotades finaalis kuldmedalivõitjale ja Euroopa meistrile Herbert Nürnbergile (Saksamaa). Ta osales kergekaalus (kuni 135 naela ehk 61,2 kg) 4. Euroopa meistrivõistlustel (Budapest, 1934), kuid kaotas veerandfinaalis hilisemale pronksmedalivõitjale Karl Schmedesile (Saksamaa) ja jäi edasisest medaliheitlusest välja.
Stepulov poksis märtsist 1938 kuni juunini 1939 elukutselisena. Ta pidas kokku 12 kohtumist, millest võitis 6 (neist 3 nokaudiga) ja kaotas 5 (neist 2 nokaudiga) kohtumist ning 1 kohtumine jäi viiki.
Osales 1940. aasta riigipöörde ajal Eesti-vastases tegevuses, oli üks Nõukogude okupante toetava nn töölisomakaitse juhte Raua tänava lahingus. Enda väitel oli ta 8. Eesti laskurkorpuses luuraja. Viibis pärast sõda korduvalt vangis, kuritarvitas alkoholi, invaliidistus ja suri vaid 54-aastaselt.
Esialgu oli ta viimane puhkepaik Pärnamäe kalmistul. Maetud ümber Metsakalmistule spordirahva kvartalisse.