Ninja 'd (忍者, ka 忍び shinobi) olid välja õppinud palgamõrvarid ning spioonid keskaegses Jaapanis.
Jaapani folkloori järgi pärinevad ninja 'd deemonist, kes oli poolmees ja poolvares. Tegelikult arenesid nad aeglaselt, vastandudes kõrgklassi samuraidele feodaalses Jaapanis. Ninja võitluskunst ninjutsu hakkas välja kujunema aastatel 600–900. See sisaldas treeningut, mis kasutas ära Jaapani mägist maastikku. Esimeseks ninja 'ks peetakse Otomono Sahitot, kelle prints Shotoku (574–622) palkas spiooniks ning kes väidetavalt suutis palju infot korraga meelde jätta.
Ninja 'de kõrgaeg oli 12.–16. sajandil, kui Jaapanis oli palju sõdu ning konflikte. See tekitas vajaduse spionaaži, infiltreerumise ning salaagentide järele. Eriti palju tööd leidsid ninja 'd Sengoku perioodil (1467–1568), kui Jaapanis oli kodusõda. Pärast Jaapani ühendamist töötas väike hulk (200–300) ninja 'sid edasi salapolitseina riigi heaks. Kui saabus Edo periood ning sellega koos ka rahuperiood, siis kadus vajadus ninja 'de järele.
Jaapanis oli 49 ninja 'de klanni, kuid neist kõige tuntumad ja mõjukamad olid Iga ja Koka (kirjutatakse ka kui Koga) klannid. Ninja 'de kunsti anti liini mööda järgnevatele põlvkondadele edasi. Oluliseks ei peetud niivõrd veresugulust, vaid võimekust ning klanniga seotust.
Koka klann asus Shiga prefektuuris ning paiknes seega Kyoto ja Edo (tänapäeva Tokyo) vahel. Klann koosnes 53 perekonnast, kellest üks oli peaperekond. Koka klanni ninja 'd kasutasid nii varglikkust kui ka pettust, et end varjata.
Iga asus Mie prefektuuris ning klannis olid suurmeistrid, kelle õpetustest lähtuti. Kolm Iga klanni suurmeistrit olid Hattori Hanzo, Momochi Tambanokami ja Fujibayashi Nagatonokami. Nad kõik kontrollisid erinevat Iga klanni territooriumit ning pärandasid suurmeistri nime edasi. Igas klannis õpiti erinevaid maskeerimise, varjamise, käsivõitluse, lõhkainete ning mürkide kasutamise tehnikaid.
Ninja 'd kandsid üldjuhul tumedaid riideid, et öösel märkamatuna püsida. Tavapärane ninja 'de riietus sisaldas pükse, kedrisid (kinga- või säärekatted), kaitsvaid kindaid, jakki, vööd ning pea- ja näokatet. Need kõik olid valmistatud pehmest materjalist, et mitte teha liikudes häält, ning sisaldasid palju taskuid. Vahel kanti riietuse all ka turvise osasid ning vastavalt vajadusele ka kamuflaaži.
Ninja kõige olulisem relv oli katana. Katana on traditsiooniline kumer jaapani mõõk, mis paistab silma oma tugevuse ja teravuse poolest. Nii sai seda kasutada ka löögi blokeerimiseks. Vastavalt vajadusele võis ninja otsustada ka lühema ja/või sirgema katana kasuks. Ninja 'd kandsid katana 't peamiselt seljas nii, et käepide oli vasaku kõrva juures.
Lisaks katana 'le kasutasid ninja 'd ka varjatud relvi. Näiteks võis tavapärase välimusega lehvik varjata endas tera. Kasutati ka varjatud teraga nugasid, jalutuskeppe ja muid esemeid. Kuna ninja 'd pidid olema pädevad ka vibu ja nooltega, siis kanti kaasas mugavamaks kasutamiseks väiksemaid ninja 'de vibusid. Oluline osa ninja varustusest oli ka konks, mille külge oli seotud peenike nöör ning mida kasutati ronimiseks. Oluline oli ka oskus kasutada erinevaid pomme. Need olid nii pehme kestaga suitsu või mürgigaasi sisaldavad pommid kui ka kõva kestaga plahvatavad pommid, mis võisid tõsiseid vigastusi tekitada. Suuremad pommid võisid isegi lossi seinadesse auke tekitada. Väiksemaid pomme oli võimalik ka visata, nii et need sarnanesid granaatidega.
Ninjutsu on Jaapani võitluskunst, mis sisaldas spionaaži ning mida nimetatakse ka varjatuse tehnikateks. Ninjutsu õppijaid treeniti sisenema vaenlase territooriumile ning tulema tagasi infoga vaenlase sõdurite arvu, varustuse jms kohta. Tehnikad arenesid edasi, et mõjutada järjest rohkem lahingute tulemust ehk hakati rohkem tegelema süütamise, mõrvamise ja varustuse hävitamisega. Ninjutsu oskajaid nimetati ninja 'deks, shinobi 'deks, rappa 'deks, onmitsu 'deks jne. Erinevad klannid lähenesid ninjutsu 'le oma nurga alt ja spetsialiseerusid mõnevõrra erinevatele tehnikatele. Ninjutsu saladusi ei pandud üldjuhul kirja ning teadmisi anti edasi põlvest põlve, mistõttu on sellest vähe teada. Kuna tavainimesed ei mõistnud ninjutsu 't, siis seostati seda tihti võlukunstiga ning arvati, et ninja 'd oskavad muutuda nähtamatuks, teleporteeruda jne.
Hattori Hanzo elas 16. sajandi teises pooles ja 17. sajandi alguses. Ta sündis ja treenis Iga klannis, kuid elas oma elu samuraina. Ta oli Iga klanni juht ning teda tundi ka kui deemon Hanzot. Üks tema kuulsamaid tegusid on Tokugawa Ieyasu, tulevase šoguni, päästmine ning võimule aitamine. Hattori Hanzo nime kasutatakse ka erinevates popkultuuri teostes, näiteks filmis "Kill Bill" ja erinevates mangades ja animetes.
Mochizuki Chiyome elas 16. sajandil, pärines Koka klannist ning oli sõjapealik Mochizuke Moritoki naine. 1561. aastal asutas ta tüdrukutele suunatud treeningkooli, kuhu kuulusid peamiselt orvud, pagulased ja tüdrukud, kes olid müüdud prostituutideks. Koolis õpiti geišadeks ning sinna juurde lisaks ka spionaaži. Kooliõpilasi peetakse esimesteks naissoost ninja 'deks.
Kuna ninja 'dega seostatakse tihti üleloomulikke võimeid, näiteks nähtamatus ja vee peal kõndimine, siis on tegemist huvitava ajaloo osaga, mida popkultuuris kajastada. Ninja 'sid võib kohata erinevates filmides, raamatutes, animedes, mangades jne. Tuntuimad teosed on teismeliste ninja-kilpkonnade frantsiis ning üks kuulsaim anime/manga "Naruto".