Neferaton Nefertiti Aton-jumala ilu, ilu on tulnud
Nofretete (ka Nefertiti ja Nefretete, umbes 1370 – umbes 1330 eKr) oli Vana-EgiptusevaaraoEhnatoni (Amenhotep IV) abikaasa ja arvatavasti vaarao Tutanhamoni kasuema.
Tema nime võiks tõlkida kui "ilus (täiuslik) naine on sündinud". Tal oli hulk tiitleid, näiteks Karnakis on raidkiri "Pärijanna, suurepärase välimusega, sarmi valdav, õnne kiirgav, armsuse käskijanna, armastatu, kuninga südame rahustaja tema kojas, kõiges kiidetu, Ülem- ja Alam-Egiptuse käskijanna, suure kuninga abikaasa, keda mees armastab, kahe maa emand Nofretete."
Nofretete büst Egiptuse muuseumis Berliinis
Nofretete büst
Lubjakiivist reljeef, millel kujutatud kuninganna Nefertiti, kes toob päikesejumalus Atonile ohvrianni.
Nofretetest on säilinud erinevaid kujutisi, kuid eriti kuulus on Nofretete büst, mis asub Berliini Egiptuse muuseumis. Selle 47 sentimeetri kõrguse kuju avastas saksa arheoloog Ludwig Borchardt. Originaalbüst asub Saksamaal ning Egiptus on korduvalt palunud kuju tagastada, palvet pole rahuldatud. Büsti autor on Thutmosis, arvatav õukonnaskulptor, ja büst leiti Thutmosise töökojast 6. detsembril 1912. Büst on tähelepanuväärne näide egiptlaste oskuse kohta näojooni realistlikult kujutada. Kuju on valmistatud lubjakivist niing pealt kaetud kipskrohvi kihiga. Kuju värvimiseks on kasutatud looduslikke pigmente: ookrit, auripigmenti ja söest saadud musta, aga ka kunstlikult toodetud nii-öelda Egiptuse sinist. Parema silma iiris ja pupill on valmistatud mustaks värvitud mesilasvahast ning kaetud õhukese poleeritud mäekristallitükiga. Kuju vasak silm on küll välja modelleeritud, kuid puuduvad iiris ja pupill.
Põlvnemine
Nofretete põlvnemine pole kindlalt teada. Arvatakse, et ta oli hilisema vaarao Eje tütar. Mitu ajaloolast on väitnud, et ta oli hoopis vaarao Amenhotep III tütar või sugulane. Samuti ei ole teada kuupäeva, millal Amenhotep IV abiellus Nofretetega, eri allikate andmetel oli Nofretete tollal 12–16-aastane. Nofretete ei olnud oma abikaasa õde, vastasel juhul oleks seda raidkirjades märgitud.
Teadaolevalt oli paaril kuus tütart: Meritaten, Mekitaten (suri umbes kümneaastaselt), Ankhesenpaaten, Neferneferuaten Tasherit, Nefernefernure ja Setepenre. Kõige tuntumaks neist on Ankhesenpaaten, kes abiellus laps-kuningas Tutanhamoniga.
Arvatav kaasvalitseja Nofretete
Aastal 1346 eKr alustas Amenhotep IV usurevolutsiooni: ainujumala Atoni kultust. Sellega asendati varasem monoteismhenoteismiga: tunnistati küll paljude jumalate olemasolu, kuid kummardada tohtis neist ainult ühte, päikeseketast Atonit. Päikesejumal Re samastati Atoniga. Tollal oli kombeks panna lastele jumala nime sisaldav nimi ning kõigi Amenhotepi laste nime lõpus oli kas "Aton" või "Re".
Samal aastal hakkas Amenhotep IV ehitama uut pealinna Ahetatonit, mille tänapäevane nimi on Amarna. Järgmisel aastal, 1345 eKr, muutis ta oma nime ametlikult Ehnatoniks (Ahenatoniks), et see peegeldaks paremini tema usulisi ideid. 1343 eKr viidigi riigi pealinn Teebast Ahetatonisse (tänapäeva Amarna) üle. Siiski kestis pealinna ehitamine veel kaks aastat.
Ehnaton, Nefertiti ja nende kolm tütart kiirgava päikeseketta all.
Nofretete omandas enneolematu võimu ja arvatakse, et sai oma mehe kaasvalitsejaks. Teda kujutati templite seintel sageli sama suurena kui Amenhotepit, mis väljendas nende võrdset tähtsust, teda kujutati Atonit üksi kummardamas, ilma abikaasa juuresolekuta. Vahest kõige mõjuvam on ühes Amarna templis olev reljeef, milles Nofretetet kujutati Atoni ees piigiga välisvaenlast tagasi tõrjumas. Traditsiooniliselt tohtis niimoodi kujutada üksnes vaaraod. Seda reljeefi säilitatakse Bostonis Kaunite Kunstide muuseumis.
Ehnaton suri umbes 1336 eKr. Talle järgnes troonil Semenhkara, kes valitses umbes aastani 1333 eKr, mil talle järgnes troonil Tutanhamon, kes oli tollal kõigest 8-aastane. On oletatud, et Nofretete ja Semenhkara on üks ja sama isik: pärast oma abikaasa surma võttis Nofretete endale mehenime ja valitses oma kasupoja eest kuni oma surmani. Kuninganna rolli täitis tema vanim tütar Meritaten. Siiski pole paljud ajaloolased nõus Semenhkarad ja Nofretetet samastama.
Nofretete haud
Nofretetet mainiti viimast korda ajalooallikates Amenhotep IV surma-aastal 1336 eKr. Tema surma kohta pole ainsatki teadet, ei tema surma-aega ega surma põhjust. Enamiku tema sugulaste muumiad on leitud, kuid Nofretete oma mitte. Nofretete arvatav haud avastati Kuningate orust, kuid pole kindel, kas ka tema keha seal on. 2015. aastal tegi inglise arheoloog Nicholas Reeves avalduse, et oli Tutanhamoni hauakambri (tuntud ka kui KV62) kõrgresolutsiooniga skaneeringuid uurides näinud tõendeid kahest varem avastamata ukseavast. Tema arvates võib hauakambris olla veel üks ruum, kuid selleni pääsemine on keerukas, kuna seina katab haruldane maaling.
