Nimisõnaklass

Nimisõnaklass ehk klass on keeleteaduses grammatiline kategooria, mis jaotab nimisõnu ühiste semantiliste tunnustega rühmadesse. "Nimisõnaklassi" kõrval kasutatakse indoeuroopa keelte käsitlustes peamiselt terminit "grammatiline sugu".

Üldist

Nimisõnaklasside tüüpe on erinevaid. Nimisõnu võib kategoriseerida sõna kuju või siis referendi funktsiooni, elususe, suuruse, kuju, loendatavuse vms järgi. Klasside loomisel on oma osa ka keele kõnelejaskonna teadmistel, kogemustel ja rahvausundil. Et iga nimisõna peab kuuluma mingisse klassi, võib jaotus olla mitmete sõnade puhul üsna arbitraarne. Üldiselt on suurema klasside arvuga keeltes ühe klassi sõnade vahel semantilised seosed nõrgemad.

Nimisõnaklassid nõuavad ühildumist. Nimisõnafraasis võivad nimisõnale endale ja selle laienditele liituda klassi markeerivad afiksid. Verbis võivad olla markeeritud ka argumentide klassid. Ka asesõnad võivad olla eri klasside puhul erinevad.

Näiteid

Eesti keeles ja ka teistes soome-ugri keeltes nimisõnaklassi kategooria puudub, kuid eriti levinud on see Aafrikas kõneldavates bantu keeltes ning Austraalia keeltes. Paljudes indoeuroopa keeltes on kaks või kolm klassi, mille kohta kasutatakse sünonüümset terminit "grammatiline sugu".

Suahiili keel

Suahiili keeles on nimisõnaklassi marker nimisõna tüves endas prefiksina. Mitmed klassid eristuvad veel omakorda arvu poolest, nt inimesi grupeeriva klassi prefiks ainsuses on m-, näiteks mtoto 'laps' ning mitmuses wa-, nt watoto 'lapsed'. Sõnajuurele teise klassi markeri panemine muudab sõna tähendust. Näiteks abstraktsete mõistete klassi prefiksi u- lisamine juurele toto saame utoto 'lapsepõlv'. Klassiga ühilduvad nii verbid kui ka omadussõnad.

Verbis markeeritakse nii subjekti kui ka objekti klassi. Näiteks on järgmises lauses subjekt markeeritud keeli tähistava prefiksiga ki- ning objekt inimesi tähistava prefiksiga wa-.

Ki-swahili ki-na-wa-fukuza wa-faransa.

CL7-suahiili CL7.SUBJ-PRS-CL2.OBJ-tõrju CL2-prantsuse

'Suahiili keel tõrjub prantslased välja.'

Djirbali keel

Djirbali keel jaotab nimisõnad nelja klassi:

I klass: mehed, kängurud, enamik kalu ja madusid, kuu, bumerangid, raha jm,
II klass: naised, tule ja veega seonduv, enamik linde, päike ja muud tähed jm,
III klass: söödavad puu- ja köögiviljad, vilju kandvad puud,
IV klass: muru, liiv, kivid, mesilased, liha, tuul, keeled jm.

Klassiga ühildub nimisõnaga kaasas käiv marker. Need on nominatiivis I klassi bayi, II klassi balan, III klassi balam ja IV klassi bala.

Klassid vs. klassifikaatorid

Pikemalt artiklis Klassifikaator (keeleteadus)

Teine viis nimisõnu jaotada on klassifikaatorite abil. Kui klassi markerid on tavaliselt seotud morfeemid, siis klassifikaatorid on enamasti iseseisvad sõnad ning nimisõnafraasile need tähendust juurde ei anna. Malai keeles on klassifikaatorid näiteks inimestele, loomadele, ümaratele esemetele, piklikutele esemetele, lilledele jm., klassifikaator peab esinema loendatavatel sõnadel koos arvsõnaga.

satu orang budak

üks inimene laps

'üks laps'

Klassifikaatorite hulk keeltes on tavaliselt palju suurem kui klasside hulk keeltes. Klassifikaatorid on avatum klass ehk sinna võib kergemalt lisanduda uusi liikmeid. Klassidega süsteemis on iga nimisõna paigutatud mingisugusesse klassi, kuid klassifikaatoritega keeltes võib leiduda nimisõnu, mis ei kuulu ühtegi kategooriasse. Samuti ei nõua klassifikaatorid ühildumist.

Viited

1 2 3 Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/CBO9780511801679. ISBN 978-0-521-81622-9.
↑ Craig, Colette G., toim (1. jaanuar 1986), "Introduction", Typological Studies in Language (inglise), Amsterdam: John Benjamins Publishing Company, kd 7, lk 1–10, DOI:10.1075/tsl.7.02int, ISBN 978-90-272-2874-1, vaadatud 21. detsembril 2025
↑ Dixon, R. M. W. (1972). The Dyirbal Language of North Queensland. Cambridge Studies in Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/CBO9781139084987. ISBN 978-0-521-09748-2.
↑ Omar, Asmah Haji (1972). "Numeral Classifiers in Malay and Iban". Anthropological Linguistics. 14 (3): 87–96. ISSN 0003-5483.
↑ Dixon, R.M.W. (1. jaanuar 1986), Craig, Colette G. (toim), "Noun Classes and Noun Classification in Typological Perspective", Typological Studies in Language (inglise), Amsterdam: John Benjamins Publishing Company, kd 7, lk 105–112, DOI:10.1075/tsl.7.09dix, ISBN 978-90-272-2874-1, vaadatud 21. detsembril 2025

[:0-1] 1 2 3 Kroeger, Paul R. (2005). Analyzing Grammar: An Introduction. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/CBO9780511801679. ISBN 978-0-521-81622-9.

[2] Craig, Colette G., toim (1. jaanuar 1986), "Introduction", Typological Studies in Language (inglise), Amsterdam: John Benjamins Publishing Company, kd 7, lk 1–10, DOI:10.1075/tsl.7.02int, ISBN 978-90-272-2874-1, vaadatud 21. detsembril 2025

[3] Dixon, R. M. W. (1972). The Dyirbal Language of North Queensland. Cambridge Studies in Linguistics. Cambridge: Cambridge University Press. DOI:10.1017/CBO9781139084987. ISBN 978-0-521-09748-2.

[4] Omar, Asmah Haji (1972). "Numeral Classifiers in Malay and Iban". Anthropological Linguistics. 14 (3): 87–96. ISSN 0003-5483.

[5] Dixon, R.M.W. (1. jaanuar 1986), Craig, Colette G. (toim), "Noun Classes and Noun Classification in Typological Perspective", Typological Studies in Language (inglise), Amsterdam: John Benjamins Publishing Company, kd 7, lk 105–112, DOI:10.1075/tsl.7.09dix, ISBN 978-90-272-2874-1, vaadatud 21. detsembril 2025