Norra Pank

Norra Panga peahoone Oslos
Norra Panga president Ida Wolden Bache

Norra Pank (raamatukeeles Norges Bank, uusnorra keeles Noregs Bank) on Norra keskpank Oslos, mis on loodud 1816. aastal. Panga president on alates 2022. aastast Ida Wolden Bache.

Ajalugu

14. juunil 1816 loodi uute seaduste alusel Norra Pank ning uue rahaühikuna võeti käibele taaler. Norra Panga loomise eeltingimus oli, et pangal peab olema hõbefondi kapitali vähemalt kahe miljoni taalri väärtuses. Kuna riigil puudusid ressursid, määrati rahvale hõbedamaks. Vastutasuks sai rahvas pangaaktsiaid.

Norra Panga esimene pangahoone avati 1817. aastal Trondheimis. 1875. aastal võeti käibele Norra kroon (NOK). 1892. aastal loodi juhatuse esimehe ametikoht ning esimeseks juhatuse esimeheks oli Karl Gether Bomhoff aastatel 1893–1920. 1897. aastal kolis pank üle Kristianiasse, mis on tänapäeva Oslo.

1906. aastal avati uus peahoone ja esimene rahatrükikoda Oslos. Norra Pank läks 1949. aastal täielikult Norra riigi kontrolli alla ja sellest sai riigiasutus. Hiljem, 1985. aastal, muutus pank iseseisvaks riiklikuks organisatsiooniks ning juhatuse esimehe ametikoht muudeti Norra Panga presidendi ametikohaks. Esimeseks presidendiks oli Hermod Skånland aastatel 1985–1993. 1986. aastal kolis Oslo peakontor koos trükikojaga aadressile Bankplassen 2, kus see asub ka tänapäeval. 1996. aastal sai Norra Pank endale naftafondi.

Seoses naftafondi suurenemisega laienes pank 2000. aastal Suurbritanniasse. Alates 2001. aastast asub Norra riigis Norra Panga kontor vaid Oslo peahoones. 2007. aastal suleti Norra Panga trükitehas ning alates 2008. aastast hakati tellima Norra kroone (NOK) Prantsusmaa ja Suurbritannia trükikodadest. Mõned aastad hiljem, 2010. aastal laienes pank veel ka omakorda Singapuri.

Norges Bank Investment Management (NBIM)

Norra Pangas tegeleb naftafondi haldamisega Norges Bank Investment Management (NBIM). Pärast seda, kui 1969. aastal avastati Norras suures koguses naftat, kasvas riigi majandus hüppeliselt. See pani aluse uuele seadusele, mis võeti vastu 1990. aastal. Seadusega loodi naftafond, kuhu hakati makseid koguma 1996. aastast. 2024. aasta seisuga on selle fondi väärtus üle 20 000 miljardi Norra krooni (NOK). Norra naftafondil on umbes 1,5% kõigist maailma börsiettevõtete aktsiatest; see on maailma kõige suurem fond.[viide?] Norra riigis kehtib naftafondiga seotud eelarvereegel. Kui riigi eelarvest jääb raha üle, kantakse see naftafondi. Kui eelarvest jääb aga raha puudu, võtab riik fondist raha välja. Eelarvereegel seab ette selle, et kui riigil peaks jääma eelarvest raha puudu, siis ei kulutata rahalisi vahendeid tootlusest rohkem.

Norra Panga juhatuse esimehed ja presidendid

Norra Panga juhatuse esimehed ja presidendid:

Viited

  1. 1 2 "Contact Norges Bank". www.norges-bank.no (inglise). 29. märts 2006. Vaadatud 1. mail 2026.
  2. 1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 "History of Norges Bank". www.norges-bank.no (inglise). 23. november 2020. Vaadatud 1. mail 2026.
  3. 1 2 3 4 "Governors of Norges Bank". www.norges-bank.no (inglise). 13. veebruar 2008. Vaadatud 1. mail 2026.
  4. ↑ Eitrheim, Ø.; Qvigstad, J. F. (2005). Tilbakeblikk på norsk pengehistorie (norra). Oslo: Norges Bank.
  5. ↑ "Norges Bank building". www.norges-bank.no (inglise). 17. august 2017. Vaadatud 1. mail 2026.
  6. ↑ "About the fund". Norges Bank Investment Management (inglise). 25. jaanuar 2010. Vaadatud 1. mail 2026.
  7. ↑ "About Norges Bank Investment Management". Norges Bank Investment Management (inglise). 27. september 2009. Vaadatud 1. mail 2026.

Märkused