| Noroviirus | |
|---|---|
| Sünonüümid | Norwalk-viirus, kõhugripp |
|
| |
|
Suurendatud pilt noroviirusest – valge riba tähistab 50 nanomeetrit. | |
| Eriala | nakkushaigused |
| Sümptomid | kõhulahtisus, oksendamine, iiveldus, kõhuvalu, peavalu |
| Tüsistused | vedelikupuudus |
| Tavaline avaldumine | 12–24 kuni 48 tundi pärast nakatumist |
| Kestus | 1–3 päeva |
| Põhjused | noroviirus |
| Ennetus | kätepesu, toiduhügieen, nakatunute isoleerimine, pindade desinfitseerimine |
| Ravi | toetav ravi, vedeliku tarbimine |
Noroviirused, tuntud ka kui Norwalki viirused ja rahvapäraselt kui kõhugripp, on eriti kergesti levivad viiruslikud nakkushaigused, mis on maailmas üks peamisi gastroenteriidi põhjustajaid.
Selle tavalised sümptomid on veretu kõhulahtisus, oksendamine ja kõhuvalu, ehkki võib esineda ka palavikku ja peavalu. Vaevused algavad tüüpiliselt 24 tundi pärast nakatumist ning leebuvad ühe kuni kolme päeva jooksul. Tüsistused on harvad, kuid põhiliselt võib esineda vedelikupuudus, seda väikelapstel, vanuritel ja nõrgenenud immuunsüsteemiga inimestel.
Viirus levib põhiliselt väljaheidete kaudu, kust selle osakesed satuvad inimeste kätele ja suhu. Levik võib toimuda ka saastunud toiduainete, oksendamisel tekkivate aerosoolide või viirusega kaetud pindade kaudu. Üldiselt diagnoositakse noroviirus sümptomite põhjal, kuid ulatuslike puhangute korral võidakse kasutada kliinilisi teste.
Noroviirused on RNA-viirused, mis kuuluvad Caliciviridae sugukonda.
Need jagunevad vähemalt seitsmeks genogrupiks, GI, GII, GIII, GIV, GV, GVI, GVII, millest kõige levinumad on grupid GI ja GII. Genogrupi 2 genotüüp 4 (GII.4) on seejuures ülemaailmselt põhiline täiskasvanute gastroenteriidi tekitaja.
Rahvusvahelise Viiruste Taksonoomia Komitee järgi on noroviiruste perekonnas üks liik: Norowalki viirus ehk Norovirus norwalense.
Noroviirushaiguse sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus ja kõhuvalu. Mõnikord võib esineda palavikku, külmavärinaid, peavalu, lihasevalu ja väsimustunnet.
Haigus algab järsku, umbes 12–20 tundi pärast viirusega kokkupuutumist, kuid kestab tavaliselt lühikest aega, 24 tundi, raskematel juhtudel ka kuni 48 tundi.
Noroviirused väljuvad nakatunud inimese kehast ainult väljaheite ja oksega. Haigel on võimalik nakatada teisi inimesi kas
Nakatumist ennetavat vaktsiini ei ole.
Viiruste leviku ja nakatumise ärahoidmiseks on oluline järgida korrektset isiklikku ja toiduhügieeni. Efektiivseimaks peetakse käte pesu vähemalt 20 sekundit sooja vee ja seebiga. Alkoholil põhinevad käte desinfitseerimisvahendid ei ole samaväärselt tõhusad.
Lisaks on oluline haigete isoleerimine ning saastunud pindade desinfitseerimine.
Et spetsiifiline ravi noroviiruse vastu puudub, rakendatakse põhiliselt palliatiivse ravi põhimõtteid. Põhiliseks ravimeetmeks on seetõttu rohke vedelikutarbimine (suukaudselt või infusiooniga) dehüdratsiooni vältimiseks. Alla kolmeaastastel lastel tuleks kõhulahtisuse vastu suunatud ravimite kasutamist vältida, kuid neid võib kombineeritult vedelikutarbimisega kasutada vanemate laste ja täiskasvanute raviks. Täiskasvanutel võib kasutada ka antiemeetikume (oksendamisvastaseid preparaate), mida üldjuhul lastele anda ei tohiks.
Antibiootikumid noroviiruste vastu ei mõju.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)