Nutistu

Nutistu ehk asjade internet (inglise keeles internet of things, lühend IoT), ka esemevõrk ja värkvõrk, on interneti kaudu seotud esemete võrk. Esemetele on lisatud sensorid, mikroprotsessorid, tarkvara ning muud tehnoloogiat, millega andmeid saata ning vajadusel vastu võtta.

Lihtsaks näiteks on kodu kütmine: targa termostaaadi abil saab omanik kütmise intensiivsust kaugelt juhtida. Kui kedagi pole kodus, saab süsteem automaatselt kütet vähendada ja seeläbi energiat kokku hoida.

Nutistu põhiline eesmärk on pidev andmete kogumine, monitoorimine ning nende põhjal tehtavad automatiseeritud tegevused, mis muudavad protsessid efektiivsemaks ja täpsemaks nii igapäevaelus kui ka tööstuslikus keskkonnas (viimast nimetatakse ka IIoT ehk Industrial Internet of Things).

2025. aasta seisuga oli umbes 20 miljardit  nutistu seadet. 2034. aastaks ennustatakse, et see number tõuseb 40 miljardini.

Ajalugu

Esimesena kasutas ingliskeelset väljendit "Internet of Things" Briti ettevõtja Kevin Ashton 1999. aastal.

Esimene internetti ühendatud ebatraditsiooniline seade aga pärineb juba aastast 1980[küsitav]. Carnegie Melloni ülikoolis oli Coca-Cola müügiautomaat, mille programmeerijad ühendasid internetti. Nad said kaugelt kontrollida masina seisukorda ning kindlaks teha, kas masinas on jooke saadaval.

Eestikeelne väljend „nutistu“ pärineb Euroopa Komisjoni Eesti esinduse, Eesti Keele Instituudi ja ajalehe Postimees 2015. aastal korraldatud sõnavõistluselt, kus otsiti eestikeelseid vasteid populaarsetele võõrsõnadele. Samal võistlusel märgiti ära ka vaste "värkvõrk", mida žürii pidas ametliku kasutuse jaoks siiski liiga kõnekeelseks.

Tehnilised alused

Arhitektuur

Andurid ehk sensorid on seadmed, mis koguvad andmeid väliskeskkonnast – näiteks temperatuuri, niiskust või liikumist. Kui seadmel on mikroprotsessor, saab andmetöötlus toimuda seadmes endas või lähimas lüüsis – seda nimetatakse servatöötluseks (inglise edge computing). Servatöötlus vähendab viivitust ning muudab süsteemi vähem sõltuvaks pilvest.

Andmed edastatakse pilve, kus neid kogutakse, töödeldakse ning saadetakse vajadusel seadmele tagasi. Andmete liikumiseks kasutatakse nii traadita (WiFi, Bluetooth, Zigbee, LoRaWAN) kui ka traadiga ühendusi.

Täiturid ehk aktuaatorid on seadmed, mis saadud käskude põhjal sooritavad füüsilisi toiminguid – näiteks lülitavad kütte sisse, avavad ukseluku või reguleerivad valgustust.

Suhtlusstandardid

Ethernet – Kõige levinum standard traadiga võrkudes, tuntud oma kiiruse ja töökindluse poolest. Ideaalne tööstuslikes tingimustes ning tarkades hoonetes.

Wi-Fi – Loob lokaalseid traadita võrke. Lihtne kasutusele võtta ning ühilduv paljude seadmetega. Kasutusel nutikodudes, kontorihoonetes ning avalikes kohtades.

LoRaWAN – Pikamaa traadita protokoll, mis edastab andmeid väikese energiakuluga. Sobib ideaalselt akutoitel seadmetele suurtel aladel, näiteks põllumajanduses.

Mobiilvõrgud (2G, 3G, 4G/LTE, 5G) – Kõige sobivam pikkade vahemaade jaoks. Kasutusel nutilinnades ning autonoomsetes sõidukites. LTE ja 5G pakuvad kõrget kiirust ja madalat viivitust.

Bluetooth/BLE – Lühimaa traadita andmeedastus. BLE on energiasäästlik versioon, mis sobib akutoitel seadmetele. Kasutusel kantavates seadmetes, nutikodudes ja tervishoius.

NFC – Traadita andmevahetus väga lühikestel vahemaadel (mõni sentimeeter). Lihtne kasutada ega nõua seadmete eelnevat sidumist nagu Bluetooth. Kasutusel kontaktivabades maksetes.

Z-Wave – Disainitud targa kodu jaoks. Energiasäästlik ja lihtne paigaldada. Kasutusel valgustuse, turva- ja seiresüsteemide juhtimises.

Zigbee – Väikese energiakuluga protokoll, mis sobib akutoitel seadmetele. Kasutusel nutikodudes, tööstusautomaatikas ning tervishoius.

Platvormid

Nutistu platvorm toimib sillana füüsiliste seadmete ja andmepõhiste otsuste vahel. See koondab tehnoloogiad, mis võimaldavad IoT lahendusi kavandada, kasutusele võtta ning hallata – sealhulgas seadmetest kogutud suurte andmehulkade töötlemist ja seiret.

Kõige levinumad platvormid on Amazon Web Services IoT, Microsoft Azure IoT ja Oracle IoT.

Nutistu Eestis

Kalaranna targa tänava teabeleht

Eesti ettevõte Autlo on loonud seadme, mis ühendatakse auto OBD2-liidesesse ning mis võimaldab autol iseseisvalt fikseerida, millises tasulises parklas ta asub, ja tasuda seejärel parkimise eest.

Tallinnas asuv Kalaranna tänav on Eesti esimene nutitänav, kus jälgitakse reaalajas õhu saastatust, liikluskoormust ja prügikastide täituvust. Kõik kogutud andmed on reaalajas nähtavad veebis. Lisaks arvutatakse veebilehel välja kui suurt säästu annavad tänaval kasutatavad LED-lambid võrreldes sama hulga naatriumlampide energiatarbega.

9. märtsil 2016 avati Tartu ülikooli arvutiteaduse instituudi ja Telia Eesti koostöös Tartus näitliku nutika kodu ja nutika kontori keskkonda illustreeriv nutistulabor. Omavahel võrgu kaudu ühendatud seadmed koguvad ja vahetavad andmeid, mis võimaldavad seadmetel vastavalt olukorrale ise reguleerida oma käitumist ehk olla nutikad.

Projekt SmartEnCity algas 2016. aasta veebruaris ning lõppes 2022. aasta juunis. Projekti eesmärgiks oli muuta Tartu kesklinna elamupiirkond nutikaks linnaosaks. Korterelamud, mis renoveerimise osaks said kutsutakse ka Hruštšovka´deks. Peale renoveerimist hakati neid kutsuma ka Smartovkadeks. Uuenduslike lahenduste osaks said nii kaugküte, transport, tänavavalgustus ning taastuvenergia kasutamine.Projektis osalenud elamute korteritesse paigaldati kodujuhtimise seadmestik, mille abil on elanikul võimalik jälgida oma tarbimist. Elanikul on võimalik läbi nutikodu jälgida elektri, gaasi, vee ning kütte tarbimist. Samuti saab jälgida ja juhtida korteri sisekliimat temperatuuri ning co2 taseme näol.

Rakendused

Nutikodu ja igapäevaelu

Igapäevaelus puutume asjade internetiga kokku peamiselt nutikodu kaudu – alates kaugjuhitavatest kütteseadmetest kuni automaatsete kardinateni. Levinud näide on ka aktiivsusmonitor, mis mõõdab pulssi, samme ja und ning edastab andmed nutitelefonile ja pilve, kus need koondatakse ning kuvatakse kasutajale rakenduses visuaalsel kujul.

Nutistu osaks võib lugeda ka kaugloetavaid elektriarvesteid. Need mõõdavad tarbitud elektrikogust tunni täpsusega ning saadavad andmeid vähemalt korra ööpäevas. Enamik arvesteid edastab andmeid mööda elektrijuhtmeid (PLC – power-line communication), väiksem osa kasutab mobiilsidet.

Tööstus

Nutistu seadmete abil saab automatiseerida ja optimeerida tootmisprotsesse, tõsta efektiivsust ning ennustada seadmete võimalikke rikkeid või meelde tuletada korralist hooldust. See kõik tagab kvaliteetse toote ning võimaluse hoida kulud madalal.

Põllumajandus

Põllumajanduses kasutatakse asjade interneti näiteks mulla tervise, niiskuse ning ilma jälgimiseks. Kogutud andmetega saab ennustada optimaalseid külvi -ja koristusaegasid ning ka saaki.

Turvalisus

Kõik internetti ühendatud seadmed on mingil määral turvariski all – neid võidakse ära kasutada andmete varastamiseks, manipuleerimiseks või seadmete töö häirimiseks. Riskide maandamiseks kasutatakse seadmete autentimist ning andmete krüpteerimist.

IoT seadmeid on kasutatud ka hajutatud teenustõkestusrünnakutes (DDoS). 2016. aastal levis Mirai nimeline pahavara, mis nakatas tuhandeid IoT seadmeid ning kasutas neid rünnakuteks, mille eesmärk oli soovitud veebilehed ja -teenused ummistada.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ "Sõnavõistluse võidusõna on "nuhvel"". EKI. Vaadatud 4. veebruaril 2018.
  2. ↑ "Andmekaitse ja infoturbe leksikon". Cybernetica. Vaadatud 4. veebruaril 2018. ITU-T Y.2060: praegustel ja tärkavatel koostalitlusvõimelistel info- ja sidetehnoloogialiikidel põhinev infoühiskonna globaaltaristu, mis võimaldab füüsiliste ja virtuaalsete esemete kokkuühendamise teel progressiivteenuseid, tagades turva- ja privaatsusnõudeid; laiemas tähenduses võib vaadelda tehniliste ja sotsiaalsete järelmitega nägemusena
  3. 1 2 3 4 5 "What is the Internet of Things (IoT)? | IBM". www.ibm.com (inglise). 12. mai 2023. Vaadatud 4. mail 2026.
  4. ↑ "IoT Smart Thermostats: Future of Home Temperature Control". www.intuz.com (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  5. ↑ Kumar, Naveen (26. september 2025). "How Many IoT Devices Are There [2026 Statistics]". DemandSage (Ameerika inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  6. ↑ Alex Wood (märts 2015). "The internet of things is revolutionising our lives, but standards are a must". theguardian (inglise). Vaadatud 27.04.2016.
  7. ↑ First Edition: 06/15/1998, Last modified: Mon Feb 14 16:50:54 EST 2005 CMU SCS Coke Machine Home Page
  8. ↑ Adelheid Kiriland (jaanuar 2016). "IoT- Asjade Internet". Originaali arhiivikoopia seisuga 2.06.2016. Vaadatud 27.04.2016.
  9. ↑ Tiina Kaukvere, Hendrik Alla (19. jaanuar 2015). "Sõnavõistluse võitja on "nuhvel"". Postimees. Vaadatud 3. veebruaril 2018.
  10. ↑ "Sõnavõistluse tulemused". Originaali arhiivikoopia seisuga 12. oktoober 2017. Vaadatud 3. veebruaril 2018.
  11. 1 2 3 4 5 6 7 8 "IoT protocols: A comprehensive guide". A1 Digital (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  12. 1 2 "10 Best IoT Platforms for 2026 | SaM Solutions". sam-solutions.com (Ameerika inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  13. ↑ "Arhiivikoopia". Originaali arhiivikoopia seisuga 11. jaanuar 2021. Vaadatud 9. jaanuaril 2021.{{netiviide}}: CS1 hooldus: arhiivikoopia kasutusel pealkirjana (link)
  14. ↑ "Kalaranna SmartStreet". Vaadatud 5. veebruaril 2018.
  15. ↑ "TÜ avab värkvõrgu labori". Märts 2016. Vaadatud 27.04.2016.[alaline kõdulink]
  16. ↑ admin. "SmartEnCity". TREA. Vaadatud 4. mail 2026.
  17. ↑ "What Is Industrial IoT (IIoT)?". Cisco (inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  18. ↑ "IoT in Agriculture: 10 Use Cases for Smart Farming Technologies". www.digi.com (Ameerika inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  19. ↑ "What is IoT security? | IoT device security". www.cloudflare.com (Ameerika inglise). Vaadatud 4. mail 2026.
  20. ↑ "What is the Mirai Botnet?". www.cloudflare.com (Ameerika inglise). Vaadatud 4. mail 2026.

Välislingid