Arv ehk nuumerus on morfoloogiline kategooria, mille liikmete ülesanne on eristada üht asja (ainsus) kahest (kaksus) või enamast asjast (mitmus).
Eesti keeles on arvukategoorial kaks liiget
Grammatiline (isiku- ja) arvukategooria realiseerub eesti keeles morfoloogilise pöördekategooriana, millel on kolm ainsuslikku ja kolm mitmuslikku liiget. Süntaktilisest seisukohast näitavad isiku- ja arvukategooria öeldise grammatilist seost nimetavas käändes alusega (täisalusega), s.o öeldise ja aluse ühildumist.
Pöördekategooria markeerimata liige on ainsuse 3. pööre, mida kasutatakse
Öeldise ühildumine alusega
Kui (eksplitsiitne või juurdemõeldav) täisalus on
Kõigil ülejäänud juhtudel on öeldis ainsuse või mitmuse 3. pöördes.
Ainsuse 3. pöördes on öeldisverb:
Mitmuse 3. pöördes on öeldisverb:
Arvuvastandus on ainult loendatavatel nimisõnadel: tool, poiss, raamat.
Loendamatutel nimisõnadel arvuvastandus puudub: noorus, ilu, kurjus, leetrid.
Vaegmuutelised nimisõnad ehk ainsussõnad ehk singulare tantum-sõnad ja mitmussõnad ehk plurale tantum-sõnad on arvuvastanduse suhtes eriolukorras. Taolised sõnad märgivad küll loendatavaid asju, kuid ei erista nende arvu: käärid, püksid. Arvu eristamiseks tuleb niisuguste sõnade puhul kasutada hulgasõnu: kolmed käärid, paar pükse.
Ainsus- ja mitmussõnade vormistik ei eristud eesti keeles kuigi jäigalt. Sageli võib ainsussõnal olla väikese tähenduserinevusega mitmuslik paradigma. Stilistiliselt markeeritud kontekstis, nt ilukirjanduses on põhimõtteliselt võimalik ükskõik millise ainsussõna või mitmussõna ainsuslik või mitmuslik vorm.