Olev Saks

Olev Saks (23. oktoober 1930 Tartu – 5. aprill 2017) oli eesti füüsik ja metroloog.

Elulugu

Olev Saks oli telefoni- ja sidetehniku poeg.

1949. aastal lõpetas Saks Tartu 6. Keskkooli, 1954 Tartu Riikliku Ülikooli (füüsikaosakonnas). 1991. aastal kaitses ta samas väitekirja "Физические основы измерения токов в диапазоне аттоампера" ja sai doktorikraadi füüsikas. Ta täiendas end Moskva Ülikoolis (1956, 1969), Leningradi Ülikoolis (1979) ja korduvalt Mendelejevi-nimelises Üleliidulises Metroloogia Teadusliku Uurimise Instituudis.

1954–1957 oli Saks TRÜ füüsika kateedri assistent, 1957–1962 tuumafüüsika labori nooremteadur, 1962–1965 elektroluminestsentsi ja pooljuhtide labori (EPL) vaneminsener, 1965–1975 eksperimentaalfüüsika kateedri ja 1975–1991 üldfüüsika kateedri vanemõpetaja ning 1992 lektor, 1993–1995 eksperimentaalfüüsika ja tehnoloogia instituudi lektor, 1996–2001 metroloogialabori juhataja, 2001– Tartu Ülikooli Katsekoja peametroloog ja kvaliteedijuht. Ta on õpetanud üld- ja molekulaarfüüsika, raadioelektroonika, elektrotehnika, dosimeetria, elektromeetria, metroloogia, standardimise ja kvaliteedijuhtimise kursusi ning koostanud õppevahendeid.

Saks oli Üliõpilasselts Liivika vilistlane.^[viide?] Aastatel 1957–1990 oli ta Tartu Akadeemilise Meeskoori laulja ja solist, 1991–2015 laulis ta Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu meeskooris. Olev Saks suri 2017. aasta 5. aprillil haiguse tagajärjel.

Teadustöö

Olev Saks kirjutas uurimusi aparaadiehitusest, elektromeetriast ja metroloogiast, ta oli üks elektromeetriaalase uurimissuuna rajajaid. 1967 pani ta aluse TRÜ elektromeetrialabori (1974. aastast AEL-i elektromeetriasektor) asutamisele ja oli 1995. aastani selle juhataja. Koos J. Hämmaloviga avastas ta voolufluktuatsioonid gaasdielektrikuga kondensaatoris ning tõestas katseliselt ülinõrga alalisvoolu mõõtmise (10⁻¹⁸ A) võimalikkust atmosfäärirõhul. Saks oli üks mitme tööstusliku seeriatoote (dünaamiline elektromeeter, vibrokontaktmuunduri, radioaktiivne vooluetalon) autoreist. Ta oli Eesti Standardiameti alalise metroloogiakomisjoni liige (1992–1999), majandusministeeriumi metroloogianõukogu (1999–2001) ja SA Eesti Akrediteerimiskeskus nõukoja liige (aastast 2000). Saksalt ilmus üle 100 teaduspublikatsiooni.

Tunnustus

• Nõukogude Eesti preemia (1967, kollektiivis)
• Tartu Ülikooli medal (1996–1997)
• Eesti Kvaliteediühingu auliige (2001)
• Tartu Ülikooli aumärk (2010)

Teoseid

• Собственные помехи преобразователя с динамическим конденсатором. // Уч. зап. ТГУ 443 (1977)
• Электрометрические измерители тока (обзор) (kaasautor). // Приборы и техника эксперимента 1(989) 6.
• Dynamic qualities of electrometers (kaasautor). // Journal of Electrostatics 23 (1989)
• Spectral and temporal characteristics of photostimulated exoemission from coldworked metals (kaasautor). // Applied Surface Science 136 (1998)
• Photoexoemission of metals as an oxide-film-controlled phenomenon (kaasautor). // Proc. Est. Acad. Sci. Phys. Math. 47 (1998) 4
• ISO 17025 Quality system in a university environment (kaasautor). // Accreditation and Quality Assurance 10 (2005)

Viited

Kirjandus

• Biograafiline leksikon I kd, lk 282–283; II kd, lk 159
• "Eesti entsüklopeedia" kd 14, lk 453
• "Tartu ülikooli ajalugu: kolmes köites" Tallinn, 1982, III kd, lk 294, 296, 329, 351, 377
• "Nõukogude Eesti. Entsüklopeediline teatmeteos" Tallinn, 1975, lk 333

Välislingid

• Tutvustus Eesti Kvaliteediühingu lehel

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.