Oligoklass

Oligoklass
Omadused
Keemiline valem (Ca,Na)(Al,Si)4O8, kus Ca/(Ca + Na) (anortiidi mahuprotsent) on vahemikus 10%–30%.
Värvus värvuseta, valge, rohekas- või punakasvalge
Tihedus 2,66 g/cm³
Kõvadus 6
Lõhenevus hea
Süngoonia trikliinne
Kriips valge
Murdepind astmeline
Läige klaasiläige; lõhenevuspindadel pärlmutriläige

Oligoklass on kivimit moodustav mineraal, mis kuulub päevakivide plagioklassi rühma. Võib ka öelda, et ta on plagioklassi erim.

Oligoklass on kivimit moodustavaks mineraaliks mitmetes happelistes ja keskmistes tardkivimites (graniit, süeniit, dioriit) ja sarnase mineraalse koostisega moondekivimites (gneissides). Ta on domineeriv mineraal ka andesiidis. Oligoklass on plagioklasside rühmas happelisuselt albiidi järel teine mineraal, milles anortiitse komponendi (Ca[Al2Si2O8]) sisaldus on 10–30%. Sellega sarnanevad plagioklasside rühma mineraalid albiit ja andesiin; seejuures nende eristamine toimub kristallooptiliste parameetrite määramisega.

Oligoklass on trikliinne päevakivi ja kuigi kohati (näiteks pegmatiitides) võib ta esineda tahveljate kristallidena, esineb ta sagedamini kas teradena või jämekristalse massina. Tema klaasiläikelised kristallid on värvuseta, valged, rohekas- või punakasvalged; lõhenevuspindadel pärlmutriläikega. Mineraali tihedus on 2,66 g/cm³, suhteline kõvadus Mohsi skaala alusel 6.

Oligoklassi keemiline valem on: (Ca,Na)(Al,Si)4O8, kus Ca/(Ca + Na) (anortiidi mahuprotsent) on vahemikus 10–30%.

Oligoklassi leidub Eestis rohkesti ja seda nii kristalses aluskorras kui ka rändkivides.

Viited

  1. 1 2 Monica Price, Kevin Walsh (2005). "Kivimid ja mineraalid". Looduse taskuraamatu sari. Varrak. Lk 166–167.
  2. 1 2 3 4 5 Kalle Suuroja (2007). "Kiviaabits: Eesti mineraalid". Tallinn. Lk 30, 34, 131.
  3. ↑ Herbert Viiding (1984). "Eesti mineraalid ja kivimid". Valgus. Lk 154.

Välislingid