Olmeegid

Olmeegi monoliitne inimpeaskulptuur

Olmeegid olid varaseim Mesoameerika tsivilisatsioon, kelle õitseaeg jäi vahemikku 1500–500 eKr. Neid on peetud Mesoameerika emakultuuriks, kelle mõjutusi on näha piirkonna hilisemate kultuuride arhitektuuris, kirjas, kalendrisüsteemides ja religioonis.

Olmeekide algne keskus ja kujunemispaik oli San Lorenzo Coatzacoalcose jõe keskjooksul, kuid pärast piirkonna allakäiku 10. sajandil eKr siirdusid nad itta Tonalá jõe äärde La Ventasse.

Nimetus

Nimetus "olmeegid" tuleb nahua keele sõnast Ōlmēcatl, mitmuses Ōlmēcah. See sõna koosneb kahest sõnast ōlli, mis tähendab kautšukit, ja mēcatl, mis tähendab rahvast. Olmeekide omanimetus on teadmata, kuigi hilisemad mesoameerika allikad viitavad neile ka näiteks nimega Tamoanchan.

Juba 1600 eKr valmistati Mehhiko lahe madalikupiirkondades tseremoniaalses pallimängus kasutatavaid kummipalle. Kummi saamiseks võeti kautšukipuult lateksit, mida segati seejärel kohaliku ronitaime kuu-lehtertapu mahlaga. Nahua rahvad (sealhulgas asteegid) nimetasid piirkonna inimesi seetõttu "kautšukirahvaks", kuid selline nimetus ilmub allikatesse alles 2000 aastat pärast iidse olmeekide kultuuri lõppu. 20. sajandi alguses andsid arheoloogid ekslikult nime "olmeegid" selle tsivilisatsiooni varemetele ja esemeleidudele, enne kui mõistsid, et tegu pole sama inimrühmaga, kui asteekidele tuntud "kautšukirahvad". Sellegipoolest on nimi jäänud kasutusse.

Ajalugu

Märkimisväärsed olmeekide-eelsed kultuurid tegutsesid piirkonnas juba aastast 2500 eKr ning on oletatud, et olmeegid põlvnesid osaliselt sellest asjast pärit mokaaja või mihhe-sokve naaberkultuuridest. Olmeekide tsivilisatsiooni alguseks loetakse traditsiooniliselt vahemikku 1400–1200 eKr, ent matuseleiud El Manatí pühamust San Lorenzo lähistel annavad põhjust oletada, et olmeegi tsivilisatsioon oli välja kujunenud juba 16. sajandil eKr. Olmeekide juured näivad olevat Tabasco varajastes põllumajanduslikes ühiskondades, mis said alguse ajavahemikus 5100–4600 eKr, kuna nood kasutasid olmeekidega samu toidukultuure ja tehnoloogiaid.

Olmeekide asualad

San Lorenzo

Tänapäeval olmeekidena tuntud kultuur arenes välja San Lorenzo piirkonnas umbes aastaks 1400 eKr. Tsivilisatsiooni teket soodustas jõeorgude niiske pinnas ja Coatzacoalcose jõgikonna pakutav transpordivõrgustik. See keskkond oli võrreldav teiste iidsete tsivilisatsioonide hällidega nagu Niilus, Indus, Kollane jõgi ja Mesopotaamia. Viljakad loodustingimused põhjustasid rahvastikutiheduse kasvu, mis omakorda viis kõrgklassi tekkeni Kõrgklass lõi nõudluse olmeekide kultuurile iseloomulike keerukate sümboolsete luksusesemete järele. Luksusesemeid valmistati muuhulgas jadeiidist, obsidiaanist ja magnetiidist, mis imporditi kaugelt, viidates ulatusliku Mesoameerika kaubandusvõrgustiku olemasolule. Väärtuslikema jadeiidi leiukohaks oli Motagua jõe org Ida-Guatemalas ning olmeegi obsidiaani toodi ilmselt Guatemala mägismaalt, näiteks El Chayalist ja San Martín Jilotepequest, või Pueblast, mis on olmeegi keskaladest vastavalt 200 ja 400km kaugusel.

Olmeekide varajases ajaloos mängis olulist rolli tänapäeva Guerrero osariigi meskaala kultuur. Guerrero piirkondades on leitud olmeegi stiilis esemeid, mis pärinevad Veracruzi-Tabasco leidudega võrreldes varasemast perioodist. Näiteks on Amuco-Abelino leide dateeritud juba aastasse 1530 eKr.

La Venta

Aastaks 900 eKr oli olmeekide esialgne keskus San Lorenzos valdavalt maha jäetud, kuna tähtsaimaks keskuseks sai La Venta ida pool. 10. sajandi keskel eKr olid paljud San Lorenzo monumendid kannatanud ulatuslike purustuste käes, mis võib viidata ülestõusule või vähemtõenäoliselt ka välisvaenlase rünnakule. Viimaste teooriate järgi oli olmeekide siirdumine La Ventasse tingitud aga hoopis tähtsate jõgede voolutee muutumisest.

Pärast San Lorenzo allakäiku sai La Ventast olmeekide peamine keskus alates aastast 900 eKr kuni selle hülgamiseni umbes aastal 400 eKr. La Ventas jätkusid olmeekide kultuuritraditsioonid suurejooneliste võimu ja rikkuse demonstratsioonidega. La Venta Suur püramiid oli oma aja Mesoameerika suurim ehitis. Isegi tänapäeval pärast 2500 aastat kulumist kõrgub püramiidi 34 m kõrgune tipp ümbritseva lauskmaa kohal La Venta sügavustest on leitud rikkalikke ja töömahukaid kunstiteoseid – 1000 tonni siledaid serpentiinplokke, ulatuslikke mosaiiksillutisi ning vähemalt 48 votiivandi poleeritud jadeiidist kirveste, keraamika, kujukeste ja hematiidist peeglite näol.

Allakäik

Teadlased pole veel kindlaks teinud olmeekide kultuuri väljasuremise põhjust. Aastatel 400–350 eKr langes olmeekide asualade idapoolse osa rahvaarv järsult ning piirkond jäi hõredalt asustatuks kuni 19. sajandini. Arheoloogide sõnul põhjustasid rahvaarvu languse tõenäoliselt "väga tugevad keskkonnamuutused, mis muutsid piirkonna suurtele põllumeeste rühmadele sobimatuks", eriti muutustest jõgedes, millest olmeegid sõltusid põllumajanduses, küttimises, koriluses ning transpordis. Need muutused võisid tuleneda tektoonilistest liikumistest või jõgede mudastumisest põllumajanduse tõttu. Rahvaarvumuutuste põhjuseks on pakutud ka vulkaanipurskeid, mis oleksid katnud maa tuhaga ning sundinud olmeeke kolima.

Mõnesaja aasta jooksul pärast viimaste olmeekide linnade mahajätmist kujunesid välja olmeekide järglaskultuurid. Tres Zapotese leiukoht olmeekide asuala lääneservas jäi asustatuks ka pärast 400. aastat eKr, kuid ilma olmeegi kultuuri tunnusteta. Too olmeekidejärgne kultuur sarnaneb hoopis 550 kilomeetrit kagus Izapas avastatud kultuuriga.

Kultuur

Kalendriga steel Tres Zapotesist

Tänapäeva Tabasco osariigi soised jõeorud võimaldasid olmeekidel luua peamiselt maisi kasvatamisel põhineva paikse kultuuri. Suurimatest asustuskeskustest valitses preestrite klass, kes sooritasid rituaale ning tõid inimohvreid, et tagada põllumajanduslikku edu. Olmeekide religioonis kummardati erinevaid jumalaid, keda tavaliselt kujutati võimsate loomadena, nt kotka või jaaguarina. Ka nende preestritele või šamaanidele omistati kujumuutmisvõimet, mis lubas neil astuda ühendusse vaimuilmaga.

Olmeekide linnad rajati suurtele kivist, liivast ja mullast kuhjatud lavadele, mis võisid olla kuni 45m kõrgused ja pindalalt kuni 300 korda 910 meetrit. Nendele lavadele ehitati nii kivist tempelpüramiide ning paleesid kui ka muid puidust ja savist hooneid. Samuti oli mitmetes keskustes olemas kanalisatsioonisüsteem, mis tõi kanalitesse ja tiikidesse värsket vett ning toimetas minema reovee. Suuremates asulates võis oletuste järgi elada kuni mitu tuhat inimest.

Valdav enamus olmeeke elas aga mitte linnades, vaid põllumajanduslikes külades. Kuigi olmeegid harrastasid rituaalset sõjapidamist, polnud neil alalisi sõjavägesid ega administratiivsüsteemi ning väljaspool linnu oli valitsejate kontroll peamiselt tseremoniaalne. Peamiselt kasutasid olmeegid põllumajanduses ära jõgede korrapäraseid üleujutusi, kuid tegeldi ka alepõllundusega. Kuigi maisi roll põllumajanduses ajapikku kasvas, jäi külainimeste toitumine mitmekülgseks; kasvatati ka ube, kõrvitsaid, maniokki ja maguskartulit. Aedades kasvatati ka päevalilli, kakaod ja avokaadot.

Olmeekidele on oletuslikult omistatud mitmete Mesoameerikale eriomaste leiutistele ja kultuuritraditsioonidele alusepanemise. Nende hulka kuuluvad rituaalne verevalamine, inimohvrid, kirjutamine ja hauakirjad, popkorn, number null, Mesoameerika kalender, Mesoameerika pallimäng ja võib-olla ka kompass.

Kunst

Olmeekide kultuuri määratleti algselt just nende kunstistiili järgi. Suur osa olmeegi kunstist on naturalistlik ning valmistatud näiteks jadeiidist, savist, basaldist ja serpentiinist. Samuti on kunstiteostes kujutatud fantastilisi inimlaadseid olevusi, kes on enamasti stiliseeritud ja seotud religioosse ikonograafiaga. Levinud motiivide hulka kuuluvad norgus suud ja lõhestatud pead, mida on kasutatud ka libajaaguaride kujutamisel. Lisaks inimkujuliste esemete loomisele olid olmeegi käsitöölised osavad ka loomade kujutamisel.

Olmeekide monumentaalarhitektuuri äratuntavaim näide on hiiglaslikud ja isikupärastatud peaskulptuurid. Samuti lõid nad täiskehaskulptuure, altareid ja steele. Väiksemate kunstiteoste hulka kuulusid jadeiidist näomaskid ning kirvepead, millest mõlemad kujutasid libajaaguare.

Viited

  1. 1 2 3 Zetterberg, Seppo (2015). Maailma ajalugu. Tallinn: Varrak. Lk 355.
  2. 1 2 3 4 5 Diehl, Richard A. (2004). The Olmecs : America's First Civilization. London: Thames and Hudson. ISBN 0-500-28503-9.
  3. 1 2 Coe, Michael D.; Urcid, Javier; Koontz, Rex (2019). Mexico: From the Olmecs to the Aztecs (inglise). Thames & Hudson. ISBN 978-0-500-77918-7.
  4. ↑ "Summer Institute in Materials Science and Material Culture - Module: Rubber Processing in Ancient Mesoamerica". web.mit.edu. Vaadatud 8. juunil 2026.
  5. 1 2 3 4 5 Pool, Christopher A. (2007). Olmec Archaeology and Early Mesoamerica. Cambridge ja New York: Cambridge University Press. ISBN 978-0-521-78882-3.
  6. ↑ Richard A Diehl, 2004, The Olmecs – America's First Civilization London: Thames & Hudson, pp. 25, 27.
  7. ↑ Diehl lk-d 23–24
  8. ↑ Beck, Roger B.; Linda Black; Larry S. Krieger; Phillip C. Naylor; Dahia Ibo Shabaka (1999). World History: Patterns of Interaction. Evanston, IL: McDougal Littell. ISBN 0-395-87274-X.
  9. ↑ Evans, Susan Toby; Webster, David L. (2000). Archaeology of Ancient Mexico and Central America: An Encyclopedia. Taylor & Francis. Lk 315. ISBN 978-1-136-80185-3.
  10. 1 2 Diehl lk 9
  11. ↑ Coe, Michael D.; Koontz, Rex (2002). Mexico: from the Olmecs to the Aztecs. Ancient peoples and places (5. ed., rev. and expanded trükk). London: Thames & Hudson. ISBN 978-0-500-28346-2.
  12. ↑ Pool lk 35 ja Diehl lk-d 58–59, 82
  13. ↑ Pool lk 157
  14. ↑ Pool lk-d 161–162
  15. ↑ Diehl lk 82
  16. 1 2 VanDerwarker, Amber M. (2006). Farming, hunting, and fishing in the Olmec world. The Linda Schele series in Maya and pre-Columbian studies (1st ed trükk). Austin: University of Texas Press. ISBN 978-0-292-70980-5.
  17. 1 2 Coe (2002) lk 88
  18. 1 2 3 4 5 "Olmec Civilization | Arts and Entertainment | Research Starters | EBSCO Research". EBSCO (inglise). Vaadatud 8. juunil 2026.
  19. ↑ Benson, Elizabeth P.; Fuente, Beatriz de la; Castro-Leal Espino, Marcia; National Gallery of Art (U.S.), toim-d (1996). Olmec art of ancient Mexico. Washington, D.C: National Gallery of Art. ISBN 978-0-89468-250-6.
  20. 1 2 Pohl, Mary E. D.; Pope, Kevin O.; von Nagy, Christopher (6. detsember 2002). "Olmec Origins of Mesoamerican Writing". Science (inglise). 298 (5600): 1984–1987. DOI:10.1126/science.1078474. ISSN 0036-8075.
  21. ↑ Taube, Karl A. (2004). Olmec art at Dumbarton Oaks. Pre-Columbian art at Dumbarton Oaks. Dumbarton Oaks. Washington, D.C: Dumbarton Oaks Research Library and Collection. ISBN 978-0-88402-275-6.
  22. ↑ Haughton, Brian (2007). Hidden history: lost civilizations, secret knowledge, and ancient mysteries. Franklin Lakes, NJ: New Page Books. ISBN 978-1-56414-897-1.
  23. ↑ Diehl lk 186
  24. ↑ Pool lk 295
  25. ↑ Carlson, John B (1975). "Lodestone Compass: Chinese or Olmec Primacy? Multidisciplinary Analysis of an Olmec Hematite Artifact from San Lorenzo, Veracruz, Mexico". Science. New Series (189): 753–760.
  26. 1 2 Coe (2002), p. 62.
  27. ↑ The British Museum. "Olmec Stone Mask." Smarthistory.com Mall:Webarchive.
  28. ↑ "Ceremonial Ax ("Kunz Ax") | Olmec". The Metropolitan Museum of Art (inglise). Vaadatud 1. veebruaril 2024.