Oslo metroo (norraT-banen) on Norra pealinnas Oslos ja selle lähialadel alates 1966. aastast käigus olev metroo. See loodi mitmetest trammi ja linnalähirongiliinidest ning tunnelitest, millest pikim on kesklinna alt kulgev 7060 m pikk Majorstuen-Hasle tunnel. Aastal 1928 avati tunnel Majorstueni ja Rahvusteatri vahel, mida on samuti peetud ka Oslo metroo sünniajaks.
Metrool on 5 liini 101 jaamaga. Radade kogupikkus on 85 km.
2011. aastal oli metrool 81 miljonit reisijat.[viide?]
Rongid sõidavad kell 5.00–1.00 (nädalalõppudel 6.00–1.00) 15 minutiliste vahedega.
Praegune liinivõrk võeti kasutusele 3. aprillil 2016, kui avati Økernist Sinseni ühendustunnel ja uus Løreni jaam. 2024. aastal avaldatud aruandes hinnati Oslo metroo 23 Euroopa kiirtransiidivõrgu seast kõige tõhusamaks süsteemiks.
Oslo metroo opereerib kõigis viieteistkümnes Oslo linnaosas ning ulatub ka naabervalda Bærumi. Liinidel on viis värvikoodiga liini, mis on nummerdatud 1 kuni 5. Need kõik läbivad kesklinnas ühistunnelit ja teenindavad kaheksat haruliini. Lisaks sõidavad kaks liini ringliinil. Kahte haru teenindavad kumbagi kaks liini: Grorudi haru teenindavad nii liinid 4 kui ka 5 ning Lambertseteri harul on täisgraafikuga liin 4 ja piiratud graafikuga liin 1.
Grorudi ja Furuseti liinid suunduvad kirdesse Groruddaleni, kaks ülejäänud idapoolset haru aga lõunasse Nordstrandi. Läänepool teenindavad Holmenkolli ja Sognsvanni liinid Oslo põhjapoolseid linnaosasid koos ringliiniga, mis ühendab linna kirde- ja loodeosa. Kolsåsi ja Røa liinid ulatuvad Bærumi naabervalda. Kõik liinid läbivad ühistunnelit enne, kui jõuavad erinevatele liinidele või ringliinile. Kõigil liinidel on baasgraafikus neli rongi tunnis ning liinil 2 ja liini 3 idalõigus on tööpäeviti kell 07:00–19:00 kaheksa rongi tunnis. Liini 2 idalõigus on laupäeviti kell 10:00–19:00 samuti kaheksa rongi tunnis. Nädalavahetuse varahommikuti on kõigil liinidel vähendatud pooletunniste väljumistega graafik. Rongid sõidavad umbes kella 05:00-st (nädalavahetustel kell 06:00) kuni ööni kella 01:00-ni.
Jaamad
Süsteem koosneb 101 jaamast, millest 17 asuvad maa all või on kaetud. Ainus maa-alune jaam metrooeelses läänevõrgus oli Nationaltheatret ja enamik maa-aluseid jaamu asub kesklinna all asuvas ühises tunnelis või idavõrgu lühemates tunneliosades; eelkõige kulgeb Furuseti liin peamiselt maa all, kus kõik peale Haugerudi asuvad tunnelis või selle avauses.
Kesklinna jaamad asuvad suurte tööhõivekeskuste ja teiste transpordivahendite, näiteks trammi, rongi ja bussi ühenduste lähedal. Kõiki jaamu saab tänaval tuvastada ringi sees oleva sinise T-tähega siltide järgi. Keskuse lähedal asuvad jaamad on alates 1995. aastast personalita olnud, piletite ostmiseks on olemas piletiautomaadid. Mõnes jaamas on kioskid. Kõikidele jaamadele on vähemalt ühe sissepääsu kaudu astmevaba juurdepääs (välja arvatud Frøeni kesklinna suuna platvorm) ja platvormide kõrgus on rongivagunite kõrgusega joondatud.
Intermodaalsus
Forskningsparkeni jaam ring- ja Sognsvanni liinil ühendusega trammile. Jaam asub Oslo ülikooli linnaku lähedal.
Metroo on integreeritud Oslo ja Akershusi ühistranspordisüsteemi Ruteri agentuuri kaudu, võimaldades ühe piletiga sõita ka Oslo trammidel, linnaliinibussidel, parvlaevadel ja Vy opereeritavatel Oslo pendelrongi liinidel.
Oslos on trammisüsteem kuue liiniga, pakkudes sagedast teenust kesklinnas madalama keskmise kiirusega, kuid rohkemate peatustega. Suuremad trammidele ümberistumispunktid on Majorstuenis, Jernbanetorgetis, Storos ja Forskningsparkenis.
Pendelrong teenindab Oslost kaugemal asuvaid äärelinnu, kuigi mõned pendelrongiteenused meenutavad kiirtransiiti, eriti liin L1 Lillestrømi ja Askerisse ning liin L2 Stabekki ja Skisse, millel on suurem teenindussagedus läbi Oslo tiheda asustusega ala. Rongidele saab ümberistuda Jernbanetorgetis (Oslo S-is) ja Nationaltheatretis.
Tuleviku laiendused
Investeerimisplaani Oslo Paketi 3 osana on Oslo metroo jaoks välja pakutud mitmeid muudatusi ja laiendusi. Neist ainult üks, Fornebu liin, on ehitusjärgus, ülejäänud projektid on ootele pandud.
Välja pakutud laiendused
Furuseti liini laiendamine Lørenskogi peatustega Skåreris, Lørenskogi keskuses ja uus lõpp-peatus Akershusi ülikooli haiglas. Reisiajaks Jernbanetorgetisse oleks 27 minutit.
Teine ühine tunnel Majorstuenist Tøyeni, luues kaks uut peatust Bislettis ja Grünerløkka lõunaosas (Nybrua). Kõik liinid peatuksid Stortingetis, mis saaks neli platvormi. Majorstueni peatus viidaks maa alla.
Ehitusjärgus
Fornebu liin hakkab hargnema Majorstuenist Fornebu vana lennujaama piirkonda läbi Skøyeni ja Lysakeri. Sellele liinile tuleb kokku 6 uut jaama. Liini ehitus algas 2020. aasta detsembris ning avamise kuupäev on planeeritud 2029. aastale. Maksumus on hinnanguliselt 2,6 miljardit USA dollarit. Liini rahastavad osaliselt muuhulgas Oslo ja Akershusi maakond.
Oslo metroos sõidavad ainult MX3000 rongid, mis telliti 2003. aastal vanima T1000 veeremi asemele. Tarne algas 2006. aastal ja erinevalt vanemast seeriast on MX3000 rongid värvitud punase asemel valgeks. 2006. aastal telliti 83 kolmevagunilist rongi. 2010. aasta detsembris telliti veel 32 rongi.
Oslo metroos on varem kasutatud mitmeid T1000 rongide versioone. Nende hulgas oli 146 T1–T4 tüüpi vagunit, mis töötasid ainult kolmanda rööpa abil ja seega ei saanud enne liinide moderniseerimist sõita Holmenkolleni ja Kolsåsi liinidel. Need sõitsid tavaliselt kolme- või kuuevagunistes (mõnikord nelja- või viievagunistes) koosseisudes. Versioonid T5–T8, kokku 49, tarniti nii kolmanda rööpa kui ka kontaktvõrgu seadmetega ning need sõitsid tavaliselt Holmenkolleni liinil (kahe vaguniga) ja Kolsåsi liinil (kolme vaguniga).
Kui Holmenkolleni liin metrooga ühendati, kasutati ikka veel vanu tiikpuust vaguneid. Ühise tunneli läbisõidu võimaldamiseks tarniti 1993. aastal T2000, mis oli võimeline töötama kahe süsteemiga. Neid tarniti ainult 12 üksust, mis töötasid paaridena Holmenkolleni liinil ning ühendusid ka Lambertseteri liiniga. T2000 veerem kanti maha 2010. aastal.
↑Castagna, Luigi; Lobo, António; Coppola, Pierluigi; Couto, António (1. märts 2024). "4.1. Gross effectiveness". Benchmarking the efficiency of European metros from a production perspective. Research in Transportation Business & Management. Kd53. DOI:10.1016/j.rtbm.2024.101102. Vaadatud 14. juunil 2025.
Norra, Oslo
Commons: Oslo metroo
