Ostrava

Ostrava
Ostrava
tšehhi	Ostrava
saksa	Ostrau
poola	Ostrawa
	T. G. Masaryki väljak Ostravas
	Ostrava lipp Ostrava vapp
	Pindala: 214 km²
	Elanikke: 283 187 (1.01.2025)
	Koordinaadid: 49° 50′ N, 18° 18′ E

Ostrava (saksa keeles Ostrau, poola keeles Ostrawa) on linn Tšehhis, Morava-Sileesia maakonna keskus. Linnas elab umbes 290 000 inimest. See asub Poola piiri lähedal nelja jõe – Odra, Opava, Ostravice ja Lučina – ühinemiskohas. Rahvaarvu ja pindala poolest on Ostrava Tšehhi suuruselt kolmas linn, Morava-Sileesia suuruselt teine linn ning ajaloolise Tšehhi Sileesia suurim linn. Linn paikneb kahe ajaloolise maa, Morava ja Sileesia, piiril. Laiem linnastu, kuhu kuuluvad ka Bohumíni, Havířovi, Karviná, Orlová, Petřvaldi ja Rychvaldi linnad, hõlmab ligikaudu 500 000 elanikku, mis teeb sellest Praha järel Tšehhi suuruselt teise linnastu.

Ostrava tähtsus kasvas tänu selle asukohale ulatusliku kivisöebasseini keskmes, mistõttu kujunes sellest Austria keisririigi oluline tööstuskeskus. 20. sajandil tunti linna kui Tšehhoslovakkia „terasest südant“, sest see oli tähtis söekaevandamise ja metallurgia keskus. Pärast Sametrevolutsiooni (kommunistliku režiimi langemist 1989. aastal) toimusid linna majandusstruktuuris ulatuslikud ja põhjalikud muutused. Tööstust restruktureeriti täielikult ning viimast korda kaevandati linnas kivisütt 1994. aastal. Siiski on linna tööstuslik minevik endiselt nähtav Alam-Vítkovice piirkonnas – endises söekaevanduse, koksitehase ja rauatööstuse kompleksis kesklinnas, kus on säilinud ajalooline tööstusarhitektuur. Alam-Vítkovice on esitatud UNESCO maailmapärandi nimistu kandidaadiks.

Ostravas asub mitmeid kultuuriasutusi, sealhulgas teatreid ja galeriisid. Aasta jooksul toimub linnas palju kultuuri- ja spordiüritusi, näiteks muusikafestival Colours of Ostrava, klassikalise muusika festival Janáčeki Mai, Suvine Shakespeare’i festival ning NATO päevad. Ostravas tegutseb kaks avalik-õiguslikku ülikooli: Ostrava Tehnikaülikool ja Ostrava Ülikool. 2014. aastal kandis Ostrava Euroopa spordilinna tiitlit. Koos Prahaga võõrustas linn jäähoki maailmameistrivõistlusi aastatel 2004, 2015 ja 2024.