| Ostuni | |
|---|---|
|
| |
 | |
 | |
| Pindala: 223 km² | |
| Elanikke: 29885 (30. september 2025) | |
|
| |
| Koordinaadid: 40° 44′ N, 17° 35′ E | |
  |
Ostuni on linn ja vald Brindisi provintsis, Apuulia maakonnas Itaalias, asukohaga umbes 8 km rannikust. Talvel elab linnas umbes 30 000 inimest, kuid suvel võib see turistide tõttu ulatuda 200 000-ni. Linnas on püsiv Briti ja Saksa immigrantide kogukond ning tööstustsoon. Piirkond on tuntud kõrge kvaliteediga oliiviõli ja veini tootmise poolest.
Ostuni ümbruskond on olnud asustatud juba kiviajast saadik. Linna asutas väidetavalt eelklassikalise ajastu messapiidide hõim, kuid Hannibal hävitas selle Puunia sõdade ajal peaaegu täielikult. Hiljem ehitasid roomlased linna uuesti üles.
Ka Ostuni nime etümoloogia kohta on vähe teada. Ühe teooria kohaselt võib nimi tuleneda sõnast Messapic. Teised arvavad, et nimi tuleneb kreeka sõnast Astu néon ("uus linn"). Samuti võib see tuleneda ladinakeelsest sõnast Hostium Unio, mis viitab "erineva päritoluga inimeste rühmale".
Pärast Lääne-Rooma impeeriumi langemist rüüstati linn aastal 996 pKr ja sellest sai Lecce Normannide maakonna osa. Normannid ehitasid oma keskaegse linna mäe tippu (229 m) koos lossiga (millest tänapäeval on näha vaid varemed) ja linnamüüridega, millel oli neli väravat. Aastatel 1300–1463 oli linn osa Taranto vürstiriigist ja alates 1507. aastast (koos praeguse Villanova ja Grottaglie frazione'iga) läks valdus Bari hertsoginna Isabellale, kes oli Milano hertsogi Gian Galeazzo Sforza abikaasa. Isabella valitsemise ja Itaalia renessansi ajal Ostuni linn õitses. Isabella kaitses humaniste ning kunsti- ja kirjandusinimesi, sealhulgas Ostuni piiskoppi Giovanni Boviot, kes paistis silma eelkõige oma hariduse, osalemisega Trento kirikukogul ja katsega reformida kirikuelu. Isabella suri 1524. aastal ja Ostuni läks kaasavaraks tema tütrele Bona Sforzale, Poola kuninga Zygmunt I tulevasele abikaasale. Bona Sforza valitsuse ajal nautis Ostuni jätkuvalt stabiilset valitsemist. 1539. aastal lasi ta ehitada kogu rannajoonele torne, et kaitsta neid Balkanit kontrollinud türklaste rünnakute eest. Neis tornides, mis on siiani säilinud, sealhulgas Pozzella torn, Pylon, Villanova jt, asusid garnisonid ja tornide vahel anti teateid edasi signaaltulede abil.
Vanalinn moodustab Ostuni tsitadell, mis on ehitatud mäe tippu ja mida endiselt kindlustavad iidsed müürid. Ostunit nimetatakse oma valgete müüride ja tüüpiliselt valgeks värvitud arhitektuuri tõttu tavaliselt "Valgeks linnaks" (itaalia keeles La Città Bianca). Linna suurimad mälestishooned on Ostuni katedraal ja piiskopipalee ning mitmed kohalike aristokraatlike suguvõsade paleed: Aurisicchio, Ayroldi, Bisantizzi, Falghieri, Ghionda, Giovine, Jurleo, Marseglia, Moro, Sanierini, Tanzarolocc, Sanierelli, Tanzarolo, Zaccaria.
Ümbritsevas maapiirkonnas on tüüpilisi Apuuliale omaseid masserie-sid ehk kindlustatud suuri mõisaid, millest ühte, San Domenicot, valdas kunagi Malta ordu.
