Ottomar Johann Friedrich Meykow (19. jaanuar (vkj. 7. jaanuar) 1823 Tartu – 17. veebruar (vkj. 5. veebruar) 1894 Tartu) oli baltisaksa õigusteadlane.
Ottomar Meykow oli linnakodaniku poeg. Ta õppis Tartu ülikooli õigusteaduskonnas 1842–1846, 1847. aastal kaitses magistritöö "De duplae stipulationis computatione" ja 1850. aastal doktoriväitekirja "Die Diction der römischen Brautgabe".
8. septembril 1847 asus Meykow tööle Venemaa kohtuministeeriumis, 11. detsembril 1851 senati 4. osakonnas, mille sekretäri kohalt nimetati ta 22. mail 1855 Kaasani ülikooli erakorraliseks professoriks Rooma õiguse alal.
13. augustil 1858 asus Meykow tööle Tartu ülikoolis Rooma ja germaani õiguse, üldkohtumenetluse ning üldise praktilise õigusteaduse kateedrisse korralise professori ametikohale. Aastatel 1872–1876 oli ta õigusteaduskonna dekaan ja 1876–1881 Tartu ülikooli rektor. 1885. aasta suvel astus ta ametist tagasi, aga 1887. aastal hakkas Tartu ülikoolis taas tööle ja aastatel 1890–1892 oli uuesti rektor. Seejärel astus ta protestiks venestamise vastu ametist teist korda tagasi.