 |
See artikkel räägib anumast, külade kohta vaata artikleid Pada (Viru-Nigula) ja Padu, kaardimasti kohta vaata artiklit Poti. |
Pada, ka katel, on ümmarguse põhja ja kumera sangaga malmist või rauast keedunõu, mida kasutatakse lahtisel tulel.
Sõna pada esineb ainult läänemeresoome keeltes, see võib tuleneda sõnast padu.
Padasid valmistati juba 3700 aastat eKr, algselt olid need pronksist. Malmist padasid hakati valmistama pärast malmi leiutamist Hiinas umbes aastal 300 eKr, Euroopasse levisid need 14. sajandil. Malmpajad levisid rohkem, kui neid hakati tööstuslikult tootma 18. sajandil. Tänini on levinud kaanega malmpotid, mida saab kasutada küpsetamiseks sarnaselt ahjuga, neid nimetatakse ka Hollandi ahjudeks, ehkki algselt olid need pajad.
Malmpada võeti eesti taludes kasutusele 17. või 18. sajandil. 19. sajandil oli taludes harilikult mitu pada. Väiksemad, 2–5-toobised või kuni 3-ämbrised pajad olid toidu valmistamiseks.
Viieämbrised ja suuremad olid loomajoogi-, pesu-, õlle, sauna- jms vee soojendamiseks, aga ka kangaste, pesu jm keetmiseks. Neid kasutati ka pulmatoitude valmistamiseks.
Pada oli universaalne toiduvalmistamise vahend, mida kasutati mitte ainult keetmiseks, vaid ka praadimiseks, hautamiseks, jms.
Suurem pada riputati tule kohale katlakoogu abil, väiksemad asetati kolmjalale. Lõuna-Eestis hakati 19. sajandi teisel poolel katlaid tulekolde kohale, reheahju ette või pliidi sisse müürima. Vee soojendamiseks kasutatakse suuri katlaid tänapäevani.
 |
Tsitaadid Vikitsitaatides: Pada |