| See artikkel on baltisaksa aadlisuguvõsast; Saksamaa asula kohta vaata artiklit Pahlen (Saksamaa) ja Saksamaa valla kohta vaata artiklit Pahleni vald. |
| von der Pahlen | |
|---|---|
|
| |
| Matrikuleeritud | 1907 |
| Number | 61 |
| Introdutseeritud | 1679 |
| Number | vabahärrasuguvõsa 75 |
| Matrikuleeritud | 1745 |
| Number | 45 |
| Matrikuleeritud | 1746 |
| Number | 39 |
| Matrikuleeritud | 1778 |
Pahlen, õigemini von der Pahlen (vene keeles фон дер Пален) on baltisaksa põlisaadlisuguvõsa.
Pahlenid pärinesid tõenäoliselt Pommerist, kuid 15. sajandil asusid Liivimaale, esimeseks esindajaks oli Johann(es) de Pala (1290–1325).

18. oktoobril 1679 andis Rootsi kuningas Karl XI ooberstleitnant Johann von der Pahleni (1602–1694) kuuele pojale Rootsi vabahärratiitli nr.75 . 1799. aastal annetas Venemaa keiser Paul I Peter Ludwig von der Pahlenile krahvitiitli. ja 1877. aastal sai suguvõsa Venemaal parunitiitli.
Suguvõsa kanti 1745. aastal Liivimaa rüütelkonna aadlimatriklisse, 1746. aastal Eestimaa rüütelkonna aadlimatriklisse, 1778. aastal Kuramaa rüütelkonna aadlimatriklisse ja 1907. aastal Saaremaa rüütelkonna aadlimatriklisse.
Eestimaal kuulusid Pahlenite suguvõsale eri aegadel Vao (Wack), Habaja (Habbat), Järlepa (Jerlep), Pae (Payel), Parila (Pargel), Rägavere (Raggafer), Palmse (Palms), Mädapea (Mettapäh), Riguldi (Rickholtz), Hulja (Huljel), Ärina (Errinal), Aaspere (Kattentack), Liigvalla (Loewenwolde), Aunaku (Aunack), Vanamõisa (Wanamois), Voore (Forel), Vaida (Wait), Aruvalla (Arrowal), Arbavere (Arbafer), Üksnurme (Uxnorm), Parila (Pargel), Kädva (Kedwa), Vaemla (Waimel) ja Alavere (Allafer) mõis, Liivimaa Eesti poolel Pootsi (Podis), Kivijärve (Kibbijerw) ja Katharinenhof-i mõis.
Pahlente sugupuu, mille esitamiseks on kasutatud de Villiers/Pama süsteemi (en)





| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pahlen |