|
Pala Riik 750–1161 | |||||
|
| |||||
| Valitsusvorm | monarhia | ||||
|---|---|---|---|---|---|
| Keiser |
Gopala I (esimene, 750–770) Govindapala (viimane, 1139–1161) | ||||
| Pealinn | Murshidabad | ||||
| Religioon |
mahajaana šaktism šivaism | ||||
| Rahvaarv | 17 000 000 (1000) | ||||
| Peamised keeled |
bengali sanskriti | ||||
| |||||
Pala Riik oli riik Aasias 8.–12. sajandil. Riik tekkis, kui Gauda pealikud valisid oma juhiks Gopala. See asus tänase Bengali ja Bihari aladel ning suuremad linnad olid näiteks Gauḍa, Bikrampur, Pataliputra, Munger, Somapura, Varendra, Tamralipta ja Jagaddala.
Palad olid edukad diplomaadid ja sõdalased. Nende sõjaväel oli märkimisväärne sõjaelevantide üksus ning võimekas merevägi tegeles Bengali lahes kaubanduse ja riigikaitsega. Pala Riigi kõrgaeg oli üheksandal sajandil Dharmapala ja Devapala valitsemisajal, kui see oli Hindustani poolsaare põhjaosa suurriik, mis ulatus Induse-Gangese madalikult Vindhyani ning võib-olla koguni Goalparani. Budistliku õpetaja Atīša kaudu levis Pala mõju ka Tiibetisse ja Kagu-Aasiasse. Järgnes ajutine mõõnaperiood, pärast seda kaitses kuningas Mahipala riiki edukalt Chola Riigi rünnaku eest. Viimane tugev Pala keiser oli Ramapala, kes valitses ka Kamarupat ja Kalingat. Keisririigile andis hoobi 11. sajandil toimunud Varendra mäss, 12. sajandil tõstis pead hindude Sena dünastia, kes tõrjus viimase budistliku suurdünastia Indiast välja.
Pala aega peetakse Bengali kuldajaks. Paladega lõppes piirkonnas sajandeid kestnud kodusõdade periood ning saabus viimaks rahu ja stabiilsus. Õitsesid kunst ja arhitektuur. Ehitati suuri vihaarasid ning avati ülikoole. Pala Riigil olid suhted Srivijaya Riigi, Tiibeti Keisririigi ja Abbassiidide Kalifaadiga. Kaubandussidemete kaudu jõudis sellel perioodil Lähis-Idast Bengalisse islam. Pala Riigi periood peegeldub endiselt Tiibeti budismis.