| Palsampappel | |
|---|---|
|
Palsampappel (Populus balsamifera) | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Taimed Plantae |
| Hõimkond |
Õistaimed Magnoliophyta |
| Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
| Selts |
Malpiigialaadsed Malpighiales |
| Sugukond |
Pajulised Salicaceae |
| Perekond |
Pappel Populus |
| Liik |
Palsampappel |
| Binaarne nimetus | |
|
Populus balsamifera L. | |
|
Palsampapli looduslik levila | |
| Sünonüümid | |
| |
Palsampappel ehk palsamipappel (Populus balsamifera) on pajuliste sugukonna papli perekonda kuuluv lehtpuuliik. Eestisse on palsampappel pargipuuna sisse toodud 18. sajandil.
Palsampappel on Põhja-Ameerika üks põhjapoolsema levikuga lehtpuid. Kasvab boreaalse vööndi mäestikes kui ka tasandikel kogu kontinendi ulatuses.
Palsampappel on vastupidav, kiirekasvuline ja lühiealine puu. Ta elab harva vanemaks kui 200 aastat. Lehed on ümara alusega ja pikalt ahenevad, pealt tumerohelised, alt rohekasvalged ja veidi kleepuvad.
Paljuneb seemnetega, kuid enamasti vegetatiivselt. Palsampappel on kahekojaline puu, see tähendab, et ühel puuisendil on ainult emasõied ja teisel ainult isasõied. Palsamipappel kasvab üksikult või väikeste saludena. Ühe salu puud on tavaliselt ühest soost, kuna on hakanud kasvama ühe ja sama algpuu juurevõsudest.
Levinud Põhja-Ameerika põhjaosas, Eestis introdutseerituna parkides, metsakultuurides, hajusalt metsistunult.
Paljud loomad kasutavad palsampapli oksi toiduks. Lehtedest toituvad mitmete liblikaliste röövikud.