Paykullide päritolu on jäänud ebaselgeks. Teateid nende kohta on XIV sajandist, mil nad olid Saksa Ordu vasallid Liivimaal Laiuse piirkonnas. 1398. aastal läänistasLiivimaa maameisterWennemar von Brüggenei Nicolas (Clawes) Paitekyllele (suri pärast 1424) Laiuse alal Lyndeni ja Tarakvere küla. 1411. aastast pärinevas Saksa Ordu ja Kärkna kloostri vahelises maavahetustehingus on nimetatud Laiuse kihelkonnas asunud ja ordule kuulunud Paidekulli küla. Tõenäoliselt olid Paykullid saanud nime selle küla järgi.
Järve vasallilinnus. Paykullide omanduses 1508−1808Paykulli suguvõsa vabahärravapp
Vabahärra (1818) Gustaf von Paykull (1757−1826), loodusuurija, luuletaja, mõisaomanik Rootsis, kanti vabahärrana Rootsi rüütelkonda 1818. aastal nr 370 all
Valloxsäby mõis. Paykullide Rootsi liini valduses a-st 1757
Eestimaa:
Ao (Hackeweid) (1794−1798 pandi-, 1798−1822 pärusvaldus), Avanduse (Awandus) (1625−1626), Inju mõis (Innis) (1550−1676), Järve (Türpsal) (1508−1808), Kaarma (Kaarmann) (enne 1726−1791), Kulina (Kullina) (1791−1796, pandivaldus), Kärsa (Kersel) (enne 1641−1698), Käru (Kerro) (1698−1754), Meriküla (Merreküll) (1655−XVII sajandi lõpp), Moora (Mohrenhof) (enne 1744 − pärast 1765), Patsu (Patz) (1701−1724), Prümli (Heidemetz) (1790. aastad, rendivaldus), Rägavere (Raggafer) (1604−1671), Saarnakõrve (Sarnakorb) (kuni 1787), Vahakõnnu (Wahhakant) (1700. aastad, immissioon), Vatku (Wattküll) (1690. aastad, pandivaldus), Äntu (Engdes) (enne 1649−pärast 1720)
Liivimaa läti distrikt:
Cirsti (Zirsten) (u 1599 − u 1629, pandivaldus), Kalnmuiža (Karlsberg, tollal Koskullshof) (enne 1637 − u 1688), More (Moritzberg) (1810. ja 1820. aastad, pandivaldus)
Stockholmi lään:
Valloxsäby (praegu Wallox-Säby) (1757 − tänini)
Viited
12Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 716.
↑Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930, lk 718, allmärkus.
↑Голицын, Павел Павлович. Список дворянских родов Новгородской губернии, внесенных в дворянскую родословную книгу с 1787 г. по 1-е января 1910 года, с приложением списка губернских и уездных предводителей дворянства 1767 года. Новгород: 1910, lk 327 .
12Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, seite 720
12345Stackelberg, Otto Magnus von, Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften, Teil Estland Band I, Görlitz, 1931, seite 721
Der Adel der russischen Ostseeprovinzen (Estland, Kurland, Livland, Ösel). 1. Teil. Die Ritterschaft. Neustadt an der Aisch: Bauer & Rape, inhaber Gerhard Gessner, 1898 (ümbertrükk 1980). Lk 383-384.
Elgenstierna, Gustaf. Den introducerade Svenska adelns ättartavlor med tilläg och rättelser. V kd. Stockholm: P. A. Norstedt & Söners Förlag, 1930. Lk 669-673 .
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd I. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 716-723 .
Genealogisches Handbuch der baltischen Ritterschaften. Teil: Estland. Bd. III. Görlitz: Verlag E. U. Starke, 1930. Lk 3 (allmärkus) .
Genealogisches Handbuch des Adels. Adelslexikon. Bd X. Limburg an der Lahn: C. A. Starke Verlag, 1999. Lk 219-221.