See artikkel ootab keeletoimetamist. (Juuni 2026) |


Peeter Linnap (sündinud 11. detsembril 1960 Tallinnas) on eesti visuaalkultuuri teoreetik, pildiajaloolane, kunstipedagoog ja kunstnik.
Ta on kaitsnud 2006. aastal filosoofiadoktori (Ph.D) väitekirja semiootika ja kultuuriteooria alal Tartu Ülikoolis (vk Fotoloogia). 2001. aastal lõpetanud magistrina (M.A) kunstiteaduse ja visuaalkultuuri uuringute eriala Eesti Kunstiakadeemias (vk "Vaateid Eesti fotole 1940.–1990 aastad") ja M.A-ga võrdsustatud diplomiga 1983. aastal Tallinna Ülikooli kultuuriteaduskonnas (vk ""Eesti Foto Almanak" 1926–1932 ja ajakiri "Fotokunst" 1930–1931 sisuülevaade"), ning Stažeerinud 1991 Tampere Ülikoolis, 1995 San Franciscos Ansel Adamsi Keskuses jm.
2001. aastast on ta fotograafia osakonna (PallasFoto) juhataja ja professor Kõrgemas Kunstikoolis Pallas. Aastatel 2001–2005 oli ta lisaks fotoajaloo lektor Tallinna Ülikoolis, 2007. aastast ka Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi fotograafia ajaloo lektor. Aastatel 1994–1998 töötas ta dotsendina – fotokeskuse juhatajana Eesti Kunstiakadeemias.

Teadlasena on Peeter Linnap avaldanud üle 70 uurimuse, sh kirjastuste Springer ja Intellect teadusjakirjades. Temalt on ilmunud 13 autoriraamatut ja ta on koostanud 6 artiklikogumikku, kataloogi jm. Kirjutanud entsüklopeediaartikleid nii eesti kui ka rahvusvahelistele teatmeteostele. Pidanud külalisloenguid enam kui 20 välisülikoolis erinevatel kontinentidel ja esinenud arvukatel rahvusvahelistel teaduskonverentsidel.
Peeter Linnap on uurinud fotograafiat kui tervikut ja seda meediumi ühendavaid kontsepte. Nende integreerivate tegurite hulgas on ta omavahel sünteesinud Lotmani, Nietzsche ja Foucault' poolt mõtestatud mälu, kommunikatsiooni, väljenduse, võimutahte ja teadmistahte teooriaid. Ta on oma monograafias „Fotoloogia“ rakendanud fotograafia integreerimiseks Juri Lotmani kontsepti semiosfäärist.
Linnapi fotoajaloo-uurimustes on fookuses fotograafia kui sotsiaalne ja poliitiline entiteet, mille empiiriline materjal on keskendunud pöördelistele hetkedele meie oma ajaloos, sh 1940. ja 1990. aastatele. Heuristilises plaanis on Linnap avastanud ja portreteerinud rea seni tundmatuid või väheteatud fotograafe ja fototegelasi, sh Eric Soovere, Donald Koppeli, Georg Kohlapi, Udo Loigomi, Oskar Viikholmi, Con Tanre, Peeter Jarveri, Sigrid von Bremeni, Heino Arrase, Elmar Epneri, Artur Kalmu jpt. Linnap on uurinud fenomenoloogilises võtmes fotograafilisust kui entiteeti, mis ulatub kaugele üle fotograafia enda piiride, sh fotograafilisust maalis, graafikas, filmikunsti, kirjanduses, teatris ja muusikas. Psühhoanalüütilises võtmes avaldatud uurimus (ja loeng) „Pildid ja hirm“ analüüsib keelatud fotode kaudu ühiskondade iseloomu ning see on jõudnud rahvusvaheliste lugejate ning kuulajate kõige aktiivsemalt. „Fotograafia ja semiosfäär“ püüab ad hoc võtmes rakendada Juri Lotmani semiosfääri kontseptsiooni fotograafilisele meediumile.


Linnap on üks fotograafia kõrghariduserialade rajajaid ja 1990. aastate kunstipöörde peamisi initsiaatoreid Eestis. Loengukursused: fotograafia ajalugu, kaasaegse kunsti ajalugu, visuaalsemiootika, dokumentalistika-, kunsti- ja fotograafia teooriad, visuaalkunstide morfol jm; koost. õppevahendeid. Pidanud külalisloenguid Erasmuse (Holland), Rennesi ja Amiensi (Prantsusmaa), Osaka (Jaapan), Barcelona (Hispaania), Dublini (Iirimaa), New Yorgi (CUNY Grad Center), UQAM: Université du Québec à Montréal (Kanada), Sydney (Austraalia), Newcastle'i ja West Surrey (Suurbritannia), Lundi (Rootsi), Helsingi ja Tampere (Soome), Vilniuse (Leedu), Lissaboni, Viseu ja Porto (Portugal), Istanbuli Kultüri ja Marmara (Türgi), Veneetsia (Itaalia), Banska Bystrica (Slovakkia), Buenos Airese (MUBA Argentina) ja muudes ülikoolides.
Kuraatorina teinud Saaremaa biennaale "Ajaloo vabrik" (1995) ja "Invasioon" (1997) ning enam kui 20 rahvusvaheliselt eksponeeritud näitust, sh: "Borderlands" 1993 Suurbritannias, "Out of the Shadow" 1998 USAs; "Arte Factum" (Vilnius 2003), "Changing World: Images" (J. Rippl-Ronai Kunstimuuseum Kaposvar 2004), "Cross Time" (Prospekto Vilnius, Istanbul, Barcelona 2012–2013), "TTL: Trimakas/ Treigys/ Lukys" LT (Galerii Noorus, Tartu, 2014); Andrejs Grants LV "Rändaja märkmed" (Galerii Noorus, Tartu, 2014); "Tartu Foto 1960-1980" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), Aleksander Gronsky: "Pastoraal/ Rekonstruktsioon" (Galerii Noorus, Tartu, 2017), "Igor Savchenko: uuest suhtumisest fotograafiasse" (Galerii Noorus, Tartu, 2019), "Mees valgel hobusel: Peeter Tooming 80", (Galerii Noorus, Tartu, 2019 ja turnee 2019-2020) "Martin Parr. Back Then 1990's Baltics and Russia in transition / Toona Balti riigid ja Venemaa üleminekuajal" (Galerii Noorus, Tartu ja turnee 2019-2020); "Borders of Mind: Contemporary Estonian Photography" (European Month of Photography 2019), "Hortus Pallasfoto" I ja II 2022. jpm.
Ajakirjanikuna on ta teinud üle 30 tele- ja raadiosaate.

Kunstnikuna on Peeter Linnap on loonud teksti ja kommunikatsiooniprotsesse ning foto ja performance'i sugemeid ühendavaid, ühiskondlikult kriitilisi installatsioone (Suvi 1955, 1993, Le Top 50, 1994, Kleine Geschichte Estlands ja Kalevipoeg de facto, mõlemad 1996, Järelmonumendid, 1999 ja Homo EKAdemicus, 2000). Teinud üle 20 isikunäituse Euroopas ja Ameerikas, sh "Beyondscapes", galerii Foto-Medium-Art, Wroclaw, Poola (1993); "Estonian Studies", Galerie in der Brotfabrik, Berliin, Saksamaa (1994); "Suvi 1955", galerii Mylos, Thessaloniki, Kreeka (1995); "Estonian Studies II", galerii Parts, Minneapolis, USA (1996); "Suvi 1955", Centro Cultural, São Paulo, Brasiilia (1997); "Estonia: Old and New", SoHo Photo Gallery, New York, USA (2001), "Ajaloost läbi / A Man through history", Galerii Pallas, Tartu (2021), "Taevatrepp / Stairway to Heaven" (2023) jm.






Peeter Linnap on oma teostega osalenud sadakonnal grupinäitusel üle kogu maailma.
Linnapi teosed kuuluvad Chicago Kunstiinstituudi (Chicago, USA), Bibliotheque Nationale (Pariis), Zimmerli Art Museum (New Jersey), Moderna Museet (Stockholm), Museet for Fotokunst (Odense), Eesti Kunstimuuseumi, Tartu Kunstimuuseumi, Kaasaegse Fotograafia Muuseumi (Chicago, USA) jpm. kunstikogudesse.
Linnapi teoseid on avaldatud ajakirjades Art in America, Art News ja Aperture (New York), Art & Design (London), SEE (San Francisco), Parts Journal (Minneapolis), Portfolio (Edinburgh), Neue Bildende Kunst, Below Papers ja European Photography (Berliin), KATALOG (Kopenhagen), 90-tal (Stockholm), Imago (Bratislava), Mare Articum (Szczecin), Studija (Riia), Valokuva ja SIKSI (Helsingi); samuti enamikus Eesti kultuuriväljaannetes.

Linnap on Eesti Kunstnike Liidu ja Eesti Kunstiteadlaste Ühingu, Eesti Semiootika Seltsi, Põhjamaade Semiootikaühingu (NASS), Rahvusvahelise Visuaalsemiootika Ühingu (IAVS), Rahvusvahelise Filmikriitikute Ühingu (FIPRESCI) liige ning Rahvusvahelise Kunstikriitikute Assotsiatsiooni (AICA) liige. Lisaks kuulub ta mitmesse rahvusvahelisse žüriisse ning mitme väljaande toimetuskolleegiumi.
Vabal ajal tegeleb ta akvalangistika, drooninduse ning jalgratta maanteesõiduga. Tal on tütar Laura ning pojad Mattias, Theodor Peeter, Uku ja Paul Robert.






"Homo Consumens" (Martin Parr). ETV 1992 15 min
Kõiki 517 artiklit vt https://artiklid.elnet.ee/search~S1*est/X?searchtype=X&searcharg=Peeter%20Linnap&searchscope=1&SORT=DZ&extended=0&SUBMIT=OTSI
