Peeter Simm

Peeter Simm (24. veebruar 1953 Kiviõli – 12. märts 2026) oli eesti filmilavastaja.

Peeter Simm õppis Nõo Keskkoolis füüsikakallakuga klassis ja lõpetas 1976. aastal Moskva Üleliidulise Riikliku Kinematograafiainstituudi (cum laude) mängufilmide režissööri erialal.

Aastatel 1975–1993 töötas Simm Tallinnfilmis, algul režissööri assistendina, seejärel mängufilmide režissöörina.

1993. aastal asutas ta stuudio Lege Artis Film. Režissöörina tegi ta koostööd paljude stuudiotega. Lavastas ka teatris, tegi keeleõppe- ja reklaamfilme, telesaateid jms.

Ta töötas Balti Filmi-, Meedia-, Kunstide ja Kommunikatsiooni Instituudis filmirežii külalisprofessorina.^[viide?]

Looming

Mängufilmid

1980 "Ideaalmaastik" (Tallinnfilm)
1982 "Arabella, mereröövli tütar" (Tallinnfilm), lastefilm. Ka stsenarist
1984 "Puud olid..." (Tallinnfilm)
1987 "Tants aurukatla ümber" (Eesti Telefilm), kaks seeriat
1989 "Inimene, keda polnud" (Tallinnfilm)
1994 "Ameerika mäed" (47 ème Parallèle, Budapest Filmstúdió, Lege Artis Film), Prantsuse-Ungari-Eesti koostööfilm. Ka stsenarist koos Hans-Werner Honerti ja Agu Tammeveskiga
2001 "Head käed" (Allfilm, Studio F.O.R.M.A.), Eesti-Läti koostööfilm. Ka stsenarist koos Toomas Raudamiga
2006 "Kõrini!" (Ruut, Saxonia Media), Eesti-Saksa koostööfilm. Ka stsenarist koos Valentin Kuigi, Hans-Werner Honerti ja Thomas Steinkega
2007 "Georg" (Lege Artis Film, Allfilm, Center of National Film, Matila Röhr Productions), Eesti-Venemaa-Soome koostööfilm
2012 "Üksik saar"
2020 "Vee peal"

Lühimängufilmid

1974 "Kõik omad poisid" (ÜRKI), kursusetöö. Ka stsenarist
1976 "Võsakurat" (Tallinnfilm), diplomitöö. Ka stsenarist koos Arvo Kruusemendiga
1976 "Tätoveering" (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Ka stsenarist
1978 "Stereo" (Eesti Telefilm). Ka stsenarist
1991 "Ankur" (Fantaasiafilm). Soome-Eesti koostööfilm. Ka stsenarist koos Rosa Liksomi ja Kari Pullineniga
1999 "Aida" (Lege Artis Film), Eesti-Läti koostöökassetil „Sellised kolm lugu...“. Ka stsenarist koos Valentin Kuigiga
2011 "Vereringe" (Taska Film). Ka stsenarist

Dokumentaalfilmid

1979 "Sireen" (Tallinnfilm). Tuletõrjujate tööst. Ka stsenarist
1981 "Mitut värvi haldjad" (Tallinnfilm). Erikooli lastest. Ka stsenarist
1983 "Järgmine loosimine" (Tallinnfilm). Lastekodulapsed loosivad välja riikliku loterii võite. Ka stsenarist
1983 "Alternatiiv" (Tallinnfilm). Tallinna sõprussidemed Veneetsia ja Kieliga. Kaasrežissöör ja kaasstsenarist koos Peep Puksiga
1984 "Täna õhtul... Endel Pärn" (Eesti Telefilm). Näitleja Endel Pärna portreefilm. Ka stsenarist
1989 "Balti tee" (Maurum), Eesti-Läti-Leedu koostööfilm. Ka stsenarist koos Olav Osoliniga
1991 "Meie venelased" (Tallinnfilm). Ka stsenarist koos Dimitri Klenskiga
1996 "Teatri juubel" (Lege Artis Film). Eesti Draamateatri 75. juubeli puhuks. Ka stsenarist koos Häidi Koldega
1998 "Veidike metsa poole" (Lege Artis Film). Metsandusest. Ka stsenarist koos Taivo Raudsaarega
1999 "Tempo di Valse" (Faama film). Judokas Indrek Pertelsoni portreefilm. Ka stsenarist koos Hans Roosipuuga
2001 "Nagu Nool" (Balti Video). Kümnevõistleja Erki Noole portreefilm. Ka stsenarist koos Paavo Kivisega
2001 "Elu pärast maailmalõppu" (Lege Artis Film). Vanausulistest. Ka stsenarist koos Triin Partsiga
2002 "Sõda pärast sõda" (EXIT film). Metsavendadest. Ka stsenarist koos Eerik-Niiles Krossiga
2004 "Söerikastaja: film ümber Jaan Krossi" (Lege Artis Film). Kirjanik Jaan Krossi portreefilm
2004 "Inimene pole kala" (Ikoon). Ihtüoosist. Ka autor koos Vahur Laiapeaga
2006 "Teisel pool pidalitõbe" (Ikoon). Leeprast. Kaasrežissöör ja kaasstsenarist koos Vahur Laiapeaga

Lavastajatöö teatris

1988 "Maria", Isaak Babeli näidend, Eesti Draamateater
1997 "Loojang", Isaak Babeli näidend, Viljandi Ugala
2002 "Kino-Mati", Toomas Raudami ja Peeter Simmi näidend, Rakvere teater

Näitlejatöö

1976 "Salakütt" (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Režissöör Toomas Tahvel. Esimene kütt
1976 "Tätoveering" (Tallinnfilm), noorte režissööride kassetil „Karikakramäng“. Režissöör Peeter Simm. Tätoveeritav
1979 "Sinine granaatkivi" (Belarusfilm). Režissöör Nikolai Lukjanov. Tantsija
1980 "Jõulud Vigalas" (Tallinna Kinostuudio). Režissöör Mark Soosaar. Konstantin Päts
1982 "Šlaager" (Tallinnfilm). Režissöör Peeter Urbla. Operaator
1982 "Musta katuse all" (Eesti Telefilm). Režissöörid Ago-Endrik Kerge ja Terje Põder. Jutlustaja

Teatrilavastuste televersioonid

2003 "Jaanituli" (ETV). Rünno Saaremäe näidend, lavastaja Üllar Saaremäe, Rakvere teater
2004 "Teener" (ETV). Mart Kivastiku näidend, lavastaja Raimo Pass, VAT Teater

Kanal 2 telesarja "Üks päev" kuuluvad saated

1999 "Üts päiv", võroke Enn Kasak. Ka stsenarist
1999 "Ema päev", paljulapselise pere ema Anne-Ly Suits. Ka stsenarist
2000 "Peeter Kaldur", kirikuõpetaja. Ka stsenarist

Asutuste tellimusfilmid

1985 "Tallinnfilmi spordimängud Risti 85" (Tallinnfilm). Ka stsenarist
1986 "Nõo Kool 300" (Eesti Reklaamfilm). Kooli 300. aastapäeva puhuks. Ka stsenarist
2000 "Eesti Autorite Ühing" (Lege Artis Film). Eesti Autorite Ühingu 10. sünnipäeva puhuks. Ka stsenarist

Režissööripraktika

1975 "Briljandid proletariaadi diktatuurile", režissöör Grigori Kromanov, Toomas Tahvel, Ingo Normet. Režissööri assistent.
1976 "Suvi", režissöör Arvo Kruusement. Režissööri assistent.

Mitmesugust

1987 Nõukogude Eesti (Tallinnfilm). Kroonika NLKP Keskkomitee peasekretäri Mihhail Gorbatšovi viibimisest Eesti NSV-s.
1995, 1996 (3 tk), 1997 (2 tk), 1998 Eesti Kroonika (Tallinnfilm). Kroonikad erinevatel teemadel, sh Kuperjanovi pataljoni kordusõppused, Eesti kino juubel jt.
1990. aastatel keeleõppefilmide sarjad: inglise keel – venelastele, rootsi keel – eestlastele, soome keel – eestlastele, eesti keel – venelastele.
Hulgaliselt reklaamfilme: mootorpaat, priimus, välklamp, jalgrataste remont, Eesti Leivaliit jt.
Muusikalised kujundused: paljudele oma filmidele.
Dublaažid eesti keelde: läti lastefilm, paljud välismaised multifilmid.

Tunnustus

2001 – Valgetähe V klassi teenetemärk
2021 – Eesti Kultuurkapitali audiovisuaalse kunsti sihtkapitali aastapreemia
2024 – Pimedate Ööde filmifestivali (PÖFF) elutööauhind
2025 – Eesti Vabariigi kultuuripreemia elutöö eest

Filmiauhinnad

"Ideaalmaastik"

1981 Nõukogude Liit, Minskis toimunud 2. üleliiduline noorte kinematografistide loomingu ülevaatus: parim režissöör.
1982 Nõukogude Liit, Tallinnas toimunud XV üleliiduline filmifestival: parim režissööridebüüt, parim meesnäitleja (Arvo Kukumägi, kahasse teise filmi näitlejaga).
1983 Itaalia, San Remo 26. rahvusvaheline autorifilmide festival: žürii eripreemia tundliku ja emotsionaalse inimese kujutamise eest rahvale pöördelisel ajal.
1983 Nõukogude Liit, Tallinnas toimunud II Nõukogude Eesti filmifestival: peaauhind parimale mängufilmile, parim kunstnikutöö (Priit Vaher, koos kunstnikutööga filmis „Arabella, mereröövli tütar“).

"Inimene, keda polnud"

1990 Prantsusmaa, osales Cannes'i filmifestivali ametlikus kõrvalprogrammis Quinzaine des Réalisateurs.
1990 Saksamaa, Lübeckis toimunud 32. Põhjamaade filmipäevad: žürii eripreemia.

"Ankur"

1992 Soome, Tampere lühifilmide festival: diplom.

"Ameerika mäed"

1995 Läti, Jūrmalas toimunud Läänemere maade filminäitlejate festival "Balti pärl": parim naiskõrvalosa (Maria Avdjuško).

"Aida"

1999 Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps: parim režissöör.

"Head käed"

2001 Läti rahvuslik filmifestival Lielais Kristaps: parim režissöör, parim näitlejanna (Rēzija Kalniņa), parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm).
2001 Venemaa, Anapa filmifestival (endise Nõukogude Liidu riikidele) Kinošok: Grand Prix, kriitikute eripreemia.
2002 Venemaa, Peterburi filmifestival Debošir: Grand Prix, parim filmimuusika (Henn Rebane).
2002 Itaalia, Lecces toimunud Euroopa Kino festival: peaauhind Kuldne Oliivipuu, parim käsikiri (Toomas Raudam, Peeter Simm).
2002 Saksamaa, Berliini rahvusvaheline filmifestival: võitis ametliku kõrvalprogrammi Panorama, pälvides Manfred Salzgeberi nimelise preemia.
2002 Valgevene, Minskis toimunud filmifestival Listopad: diplom.

"Kõrini!"

2006 Venemaa, Anapa filmifestival (endise Nõukogude Liidu riikidele) Kinošok: Grand Prix, pressi eripreemia.
2007 Venemaa, Nika filmiauhinna nominatsioon SRÜ ja Balti maade kategoorias.

Isiklikku

Tema tütred on filosoof Kadri Simm ja tantsija Mari Simm. Tema elukaaslane on tantsija ja näitleja Reet Paavel.

Viited

↑ "Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid" Sirp, 13. veebruar 2022
↑ PÖFFi elutööauhinna sai Peeter Simm Pimedate Ööde filmifestivali koduleht. 09.11.2024.
↑ Verni Leivak. NAGU BRASIILIA SERIAALIS! Reet Paavel pikast suhtest Peeter Simmiga: „Ta pole mulle abieluettepanekut teinud.“ Õhtuleht / Naisteleht 55+, 11.04.2025.

Kirjandus

Evelin Kivimaa, "Peeter Simm. Eesti filmi partisan". Menu Kirjastus, Tallinn 2011, 224 lk; ISBN 9789949470778.

Välislingid

IMDb: Peeter Simm
Teet Korsten "Peeter Simm ei usu edetabeleid" intervjuu, Põhjarannik, 26. september 2004
Vastab Peeter Simm (PDF-fail). Intervjueeris Sulev Teinemaa – Teater. Muusika. Kino 2007, nr 11, lk 5–15; lk 16 Peeter Simmi filmograafia
Tiit Tuumalu. «Miks te seda hullumeelsust ei peatanud?» Postimees, 22. oktoober 2008
Tristan Priimägi. Peeter Simm ja 50 aastat lugusid Sirp, 21. veebruar 2025

[1] "Selgusid Kultuurkapitali aastapreemiate laureaadid" Sirp, 13. veebruar 2022

[2] PÖFFi elutööauhinna sai Peeter Simm Pimedate Ööde filmifestivali koduleht. 09.11.2024.

[3] Verni Leivak. NAGU BRASIILIA SERIAALIS! Reet Paavel pikast suhtest Peeter Simmiga: „Ta pole mulle abieluettepanekut teinud.“ Õhtuleht / Naisteleht 55+, 11.04.2025.