Per Brahe

Per Brahe
Sünniaeg	18. veebruar 1602
Surmaaeg	12. september 1680 (78-aastaselt)
Amet	poliitik, kindralkuberner
[muuda Wikidatas]

Krahv Per Brahe noorem [br'aae] (18. veebruar 1602 Rydboholmsi loss – 12. september 1680 Bogesundi lossis) oli Rootsi ja Soome riigitegelane ning sõjaväelane, kes oli 1637–1640 ja 1648–1654 Soome kindralkuberner.

Per Brahe osales Rootsi-Poola sõjas (1626–1629), teenides lõpuks välja oobersti auastme, oli 1629 ja 1630 maamarssal ja samast aastast riiginõunik, ning Vestmanlandi, Bergslageni ja Dalarna laaman.

Pärast oma hea sõbra, kuningas Gustav II Adolfi surma 1632. aastal asus ta tegelema poliitikaga.

Per Brahe oli:

• pärast kuningas Gustav II Adolfi surma, riigikantslerina üks regentidest kuninganna (1632–1654) Kristiina (1626–1689) nooruse ajal Kuninganna Kristiina eestkostevalitsuses 1632–1644 ning
• pärast kuninga (1654–1660) Karl X Gustavi surma, riigidrostina kuninga (1660–1697) Karl XI (1655–1697) Karl XI eestkostevalitsuses 1660–1672.

Per Brahe noorema põhilised hiigelvaldused ja võimubaas jäid alati Rootsi (Visingborgi krahvkonna) ja Soome aladele, kus ta oli 1637–1640 ja 1648–1654 Soome kindralkuberner. Ta soosis kaubanduse arengut ja hariduse levikut.

Soome majanduse ja kaubanduse arendamiseks asutati tema valitsemisajal Soomes rannikule ja sisealadele kokku 10 linna (mõned neist asutas ta ise otse, teiste puhul andis asutamisloa kindralkubernerina): Raahe (1649) – sai nime tema enda järgi (rootsi keeles Brahestad ehk Brahe linn), Kajaani (1651) – asutati Kajaani lossi lähedale sisealade julgeoleku ja kaubanduse tugevdamiseks, Kristiinankaupunki (1649) – rootsi keeles Kristinestad, mille ta nimetas oma esimese abikaasa Kristina Katarina Stenbocki (ja ka tollase kuninganna Kristiina) auks, Pietarsaari (1652) – rootsi keeles Jakobstad, mille asutamisloa andis Brahe ja mis sai nime tema lahingukaaslase Jakob De la Gardie järgi, Savonlinna (1639) – asutati Olavinlinna lossi juurde, Lappeenranta (1649) – oluline kaubandus- ja piirilinn Saimaa järve piirkonnas, Hämeenlinna (1639) – asutati Häme lossi juurde, Vaasa (uuesti asutamine/laiendamine) – andis 1648. aastal Mustasaari regioonile uued linnaõigused, Pori ja Helsingi ümberpaigutamine – Brahe otsusel koliti Helsingi linna südamik 1640. aastal selle algsest asukohast (Vantaa jõe suudmest) praegusesse asukohta Vironniemile, et laevadel oleks parem ligipääs sadamale.

Ta asutas 1640. aastal Turu Akadeemia (mille kantsler ta oli 1646–1680). Ta tegi ettepaneku, et igas linnas oleks gümnaasium ja igas vallas algkool. Tegeles pisut ka keelepoliitikaga. Rõhutas, et Soomes töötavad rootslased peavad oskama kohalikku keelt.

Rootsi Eestimaaga tekkis Per Brahel seos, tema teise abielu kaudu, kui 1653. aastal abiellus ta Beata De la Gardiega (1612–1680), kes oli Eestis väga mõjuka Haapsalu ja Läänemaa suurmaavaldaja krahv Jakob De la Gardie tütar ning väejuht Lennart Torstensoni lesk. Beata kaudu haldas perekond valdusi Kesk-Eestis, sealhulgas Mäo mõisat ja Paide lossialeviku piirkonda, mis olid varem kuulunud Lennart Torstensonile. Rootsi Liivimaaal sai Per Brahe kuningas Gustav II Adolfilt ja hiljem regendivalitsuselt teatud lääne ja tuluallikaid ka Liivimaa aladel). Neid valdusi kasutas ta peamiselt majandusliku tulu (mõisarentide) saamiseks, mitte kohapeal elamiseks.

Tema õde Margaretha Brahe oli abielus Ingeri- ja Liivimaa kindralkuberneri Bengt Bengtsson Oxenstiernaga.

Perekond

Tema vanemad olid riiginõunik Abraham Pedersson Brahe (1569–1630) ja vabapreili Elsa Gyllenstierna af Lundholm (1577–1650). Tema õde, õuemeistrinna Margaretha Brahe (1603–1669) oli abielus Ingeri- ja Liivimaa kindralkuberneri Bengt Bengtsson Oxenstiernaga.

Per Brahe abiellus 1628 Kristina Katarina Stenbockiga (1609–1650), kes oli Gustav Eriksson Stenbocki (1575–1629) ja krahvinna Beata Margareta Brahe (1583–1645) tütar, Gustaf Otto Stenbocki õde. Abielust sündis:

• Elsa Beata Persdotter Brahe (1629–1653)

Hiljem abiellus 1653 Lennart Torstensoni lese Beata De la Gardiega (1612–1680), kes oli Ekholmi vabahärra Johan De la Gardie ja Steninge vabaproua Catharina Christiernsdotter Oxenstierna (maetud 1625) tütar, Narva linnuse ja lääni asehalduri (1584) Krister Gabrielsson Oxenstierna (1545–1592) tütretütar.

Viited

Kirjandus

• Petrus Nordmann: Per Brahe, grefve till Visingsborg, friherre till Kajana, herre till Rydboholm, Lindholmen, Brahelinna och Bogesund, Sveriges rikes råd och drots samt lagman öfver Västmanland, Bergslagen och Dalarna., Helsingfors: Svenska litteratursällskapet i Finland 1904

Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Per Brahe