Peripateetikud

Aristotelese kool, Gustav Adolph Spangenberg maal 1880. aastatest

Peripateetikud (vanakreeka keeles περιπατητικοί 'ringijalutajad') on Aristotelese õpetust tõlgendanud ja arendanud Vana-Kreeka filosoofide koolkond. Sageli nimetatakse peripateetikuks ka Aristotelest ennast.

Mõiste pärineb Vana-Kreeka sõna peripatētikós transliteratsioonist, mis tähendab kõndimist. Aristotelese asutatud peripateetilist koolkonda tunti Peripatosena. Aristotelese kool sai sellise nime tema õpetuskoha Lykeioni sammaskäikude (peripatoi) tõttu, kus liikmed kohtusid. Legend, et nimi tulenes Aristotelese väidetavast harjumusest loengute ajal kõndida, võis alguse saada Smyrna Hermippusest.

Tuntumad peripateetikud on Theophrastos, Straton Lampsakosest, Lykon Troasest, Ariston Keoselt, Kritolaos, Eudemos Rhodoselt, Aristoxenos, Dikaiarchos ja Klearchos Soloist.[viide?]

Viited

  1. ↑ "[VSL] Võõrsõnade leksikon". arhiiv.eki.ee. Vaadatud 16. aprillil 2025.
  2. ↑ Furley 2003, lk 1141; Lynch 1997, lk 311
  3. ↑ Furley 1970, lk 801 citing Diogenes Laërtius, Lives and Opinions of Eminent Philosophers 5.2. Some modern scholars discredit the legend altogether; see p. 229 & p. 229 n. 156, in Hegel 2006, lk 229