Väike-kapsaliblikas

Väike-kapsaliblikas

Taksonoomia
Riik Loomad Animalia
Hõimkond Lülijalgsed Arthropoda
Klass Putukad Insecta
Selts Liblikalised Lepidoptera
Sugukond Põualibliklased Pieridae
Perekond Kapsaliblikas Pieris
Liik Väike-kapsaliblikas
Binaarne nimetus
Pieris rapae
Linnaeus, 1758

Väike-kapsaliblikas (Pieris rapae) on põualibliklaste sugukonda kuuluv liblikas. Ta on Eesti üks olulisemaid taimekahjureid.

Nimetuse etümoloogia

Väike-kapsaliblikas on saanud eestikeelse nime sellest, et tema röövikud toituvad sageli kapsastel ja teistel ristõielistel kultuurtaimedel. Liblikas on väiksem kui suur-kapsaliblikas. Liigi ladinakeelne nimetus rapae tuleneb ladinakeelsest sõnast rapa või rapum, mis tähendab naerist, viidates samuti röövikute toidutaimedele ristõieliste hulgas.

Välimus ja tunnused

Väike-kapsaliblika tiibade siruulatus on 38–50 mm. Tiibade ülakülg on valge, emastel mõnikord kergelt kahvatu kollaka varjundiga. Ees­tiiva tipuosa on tumehall kuni mustjas. Isasel on ees­tiiva välisalal üks must laik, emasel kaks musta täppi. Tagatiiva ülakülg on valge, servise lähedal paikneb sageli nõrk tume varjund. Ees­tiiva alakülg on tipuosas kollakas või kahvatukollane ning välisalal leidub samuti tumedamaid laike. Tagatiiva alakülg on ühtlaselt kahvatu-kollakasroheline, mille järgi on liiki võimalik eristada mitmest sarnasest kapsaliblikast.

Väike-kapsaliblikal on kirjeldatud mitmeid vorme, mis erinevad peamiselt tiibade tumeda kirja ja kollaka varjundi tugevuse poolest. Kevadise põlvkonna f. metra isendid on nõrgema ees­tiiva tipulaiguga ning nende tiibade alakülg on kollasem kui suvise põlvkonna isenditel. f. leucotera on must tiivakiri osaliselt taandarenenud. f. flavoida on tavalisest kollasema tiibade ülaküljega.

Elupaik

Väike-kapsaliblikas on avamaastikuliik, kes elab põldudel, niitudel, teeservadel, jäätmaadel, aedades ja parkides. Ta eelistab kultuurmaastikke ning on sageli seotud inimese poolt mõjutatud elupaikadega.

Levila

Väike-kapsaliblikas on väga laia levilaga liik. Tema looduslik levila hõlmab Euroopat, Kaukaasiat ja Taga-Kaukaasiat, Põhja-Aafrikat ning suurt osa Aasiast, välja arvatud kõige lõunapoolsemad alad. Ta esineb ka Kasahstanis ja Kesk-Aasias.

Inimese kaasabil on väike-kapsaliblikas viidud ka Põhja-Ameerikasse ja Austraaliasse, kus ta on nüüdseks laialt levinud. Euroopas ulatub tema levila Vahemerest Skandinaavia lõunaosa ja Baltimaadeni. Hulkuvaid isendeid võib kohata ka kaugemal põhja pool.

Lennuaeg

Eestis lendab väike-kapsaliblikas tavaliselt kahes põlvkonnas. Esimese põlvkonna liblikaid võib kohata mai lõpust juuni lõpuni. Teise põlvkonna isendid lendavad juuli lõpust septembrini. Soodsatel aastatel võib osaliselt areneda ka kolmas põlvkond, kelle valmikuid võib näha septembris ja isegi oktoobri alguses.

Rööviku areng

Röövikud toituvad mitmesugustel ristõielistel, sealhulgas kapsal, naeril, rapsil ja paljudel looduslikel ristõielistel taimedel. Nad võivad põhjustada märkimisväärset kahju köögiviljaaedades ja põllumajanduses. Nukud on koidnukud ning talvituvad.

Viited

  1. 1 2 3 4 Õunap, Erki; Tartes, Urmas. Eesti päevaliblikad. Lk 125-126.
  2. ↑ Viidalepp, J.; Möls, T. Eesti suurliblikate määraja. 1. Lk 38.
  3. 1 2 3 Viidalepp, J.; Remm, H. Eesti liblikate määraja. Lk 203.

Välislingid