
Piil on paljude gramnegatiivsete ja mõnede grampositiivsete bakterite ning arhede rakupinnal esinev valguline jätke, mille põhifunktsiooniks on enamasti rakkude kinnitumine erinevatele pindadele. Need on viburitest lühemad, jäigemad ja väiksema diameetriga karvakesi meenutavad struktuurid. Piilid on olulised virulentsusfaktorid, kuna aitavad patogeensetel bakteritel koloniseerida limaskesti ning moodustada biokilet.
Enamasti on piilide ülesandeks raku kinnitumine erinevatele pindadele, substraadile, teistele rakkudele või kudedele. Näiteks soolekepike seondub P-piili (tüüp I piil) abil neeruvaagna epiteelile ja põhjustab püelonefriiti. Mõned piilid on spetsialiseerunud, näiteks soolekepikese F-piil on abiks bakterite konjugeerumisel, stabiliseerides protsessi käigus kahte bakterit. Osa baktereid (näiteks perekonnast Pseudomonas) kasutavad piile ka liikumiseks. Sellist liikumisviisi nimetatakse piiltõmbumiseks (inglise keeles twitching). Lisaks võib piilide ülesandeks olla ka DNA ja valkude transport.