Piksel
Piksel ehk pildielement ehk pildipunkt on pildi vähim kahemõõtmeline osa, mis võib kanda teatud värvust ja heledust. Pikslite ridade ja veergude kaupa korrastatud kahemõõtmeline kogum moodustab maatriksi ehk pikslimassiivi.
Sõna 'piksel' tuleb ingliskeelsest sõnast pixel, mis on saadud sõnadest picture, kõnekeeles ka pix + element. Piksli lühendina on kasutusel px.
Terminil "piksel" on kaks põhitähendust:
- maatriksi elemendi kujutis, näiteks rastergraafikas ehk pikselgraafikas; piksliks on siis ka pildipunkti kujutisele vastav bitijada;
- maatriksi füüsiline optoelektroonika üksus, mis tekitab kas elektrisignaalist kujutise (näiteks kuvari ekraani piksel) või siis muundab optilise kujutise elektrisignaaliks (näiteks pildisensori piksel).
Pikslites väljendatakse ka optoelektroonika seadiste lahutus- või eraldusvõimet, sest see sõltub pikslite üldarvust. Pikslite üldarvu, eriti pildisensori korral, väljendatakse megapikslites (Mpx): 1 Mpx = 1 000 000 pikslit.
Piksel televisioonistandardis
Digitelevisiooni standardites väljendatakse pikslite üldarvuga (pikslite arv rõhtsihis × pikslite arv püstsihis) televisioonikujutise lahutusvõimet, näiteks:
- SDTV ehk tavatelevisioon ‒ 720×576 = 414 720 pikslit (0,41 Mpx);
- HDTV ehk kõrglahutustelevisioon ‒ 1920×1080 = 2 073 600 pikslit (2,07 Mpx);
- UHDTV ehk 4K-televisioon ‒ 3840×2160 = 8 294 400 pikslit (8,3 Mpx).
Telerikuvarite ekraanil on enamasti 1366×768 pikslit (eraldusvõime silt HD Ready) või 1920×1080 pikslit (Full HD).
Arvutikuvari pikslid
Arvutikuvarite pikslite arv on määratud kuvastandarditega. Laialt kasutatavad standardid on järgmised:
- XGA (1024×768 px, levinud kuni 2002. aastani),
- SXGA (1280×1024 px),
- UXGA (1600×1200);
laiaekraanilised:
- WXGA (1280×800 px),
- WXGA+ (1440×900 px),
- WSXGA+ (1680×1050 px),
- WUXGA (1920×1200 px),
- MacBook Pro: 2880×1800 px.
Füüsilise piksli parameetreid
- Värvus – Värvilise kujutise saamiseks moodustatakse kuvari iga piksel kolmest alampikslist: punane (R), roheline (G) ja sinine (B); pildisensoris eraldatakse värvused tavaliselt värvifiltritega.
- Suurus – Piksli pindalast oleneb, kui palju mahub piksleid kindla suurusega kuvari ekraanile ehk kui suur on pikslitihedus. Pikslitiheduse ühik on ppi (pixel per inch ‒ pikslit tolli kohta). Pildisensor on seda tundlikum, mida suurema pinnaga on pikslid, sest siis on nad võimelised vastu võtma rohkem valguskvante, vastavalt paraneb ka signaali-mürasuhe.
- Kasutegur – Kuvari puhul näitab see, kui palju pikslile antud energiast valguseks muundatakse, ning sensorite puhul näitab see, milline on sensorile langeva valgusenergia ning sensori toiteks kulutatava energia suhe.
- Reageerimisaeg – Kuvari puhul näitab see, kui ruttu muutub pikslist väljakiiratava valguse tugevus pikslile antud elektrisignaali muutumisel. Sensori puhul näitab see, kui ruttu muutub piksli väljundsignaali väärtus sõltuvalt pikslile langeva valguse muutumisest.