Piltvaip on suure formaadiga temaatiline seinavaip
Prantsusmaal Kuninglikus Gobelini Manufaktuuris toodetud piltvaipasid on nimetatud gobeläänideks.
Euroopast on vanim piltvaip teada 11. sajandist (Bayeux' vaip).
Eesti tuntuimad piltvaibad on Tallinna Linnamuuseumi kogusse kuuluvad, 16. sajandil valmistatud nn raevaibad. Kokku viis taimemotiividega verdüüri, kaks suuremat piltvaipa kuningas Saalomoni looga ning Oleviste kiriku antependium ehk altarikate. Tallinna rae tellimustööna valmistatud piltvaibad peegeldavad varauusaegse käsitöö ja globaalse kaubanduse tipptaset, reformatsioonijärgset kunstipoliitikat ning raehärrade trenditeadlikkust. Neil on kujutatud Tallinna vapp ja aastaarvu 1547.
Mitme meistri koostöös Enghienis ja Brüsselis Henri van Lacke töökojades villast, siidist ja kuldlõngast kootud vaiba valmimine võis võtta 3–4 aastat. Suurem osa taolistest vaipadest on aja jooksul hävinud, Tallinna vaibad on imekombel säilinud praktiliselt terviklikuna. Tegemist ei ole pelgalt luksuslike sisustusesemetega, vaid tähelepanuväärsete võimu, prestiiži ja Euroopa kultuurisuhete sümbolitega, mis annavad ainulaadse sissevaate linna ajaloolisse identiteeti ning rikastavad nii kohalikku kui ka rahvusvahelist kultuuripärandit.
Hapras seisundis vaipu ei ole igapäevaselt võimalik muuseumis näidata. Linnamuuseum koostöös Belgia ja Eesti spetsialistidega plaanib vaibad korrastada ning edaspidi eksponeerida eraldi kliimavitriinides Tallinna Linnamuuseumi tulevases Avatud Kogude hoones.