Ussripik

Ussripik ehk ussjätke ehk apendiks (ladina keeles appendix vermiformis) on inimeste kõhuõõnes umbsoole alumises osas paiknev ussripikusuudmest algav rudimentaarne jätke (torujas moodustis).

Ussripikut tuntakse ka pimesoolena.

Ussripiku areng, anatoomia, asend, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad indiviiditi erineda.

Ussripikul eristatakse sarnaselt seedekanaliga kolme kesta:

• sisemine limaskest;
• keskmine lihaskest;
• välimine serooskest.

Ussripik võib olla sirge või kõver ja ulatuda soolest välja mis tahes suunas.

Ussripiku mõõtmed on varieeruvad:

• pikkus 3–20 cm, keskmiselt 8 cm,
• läbimõõt 0,5–1 cm.

Lümfoidkude

Ussripik liigitatakse lümfisüsteemi GALT-iks ehk sooltega seotud lümfikoeks.

Ussripiku seinas paiknevad koondlümfifolliikulid. Ussripiku sees on aga rohkelt lümfisooni, milles liikuv lümf suunatakse lümfisoonte kaudu rinna (ductus thoracicus) lümfijuhasse.

Patoloogia

Ussripikupõletik on apenditsiit (äge apenditsiit (appendicitis acuta) või krooniline apenditsiit). Ussripikut võivad sageli haarata ka sellised kroonilised põletikulised soolehaigused nagu Crohni tõbi ja haavandiline koliit.

Iga 200–300 apenditsiidi kohta leitakse keskmiselt üks-kaks ussripiku neuroendokriinset kasvajat (NET-kasvajat).

Ussripiku pahaloomulised kasvajad klassifitseeritakse jämesoolevähina.

Ajaloolist

Saksa anatoom Robert Ernst Eduard Wiedersheim (1848–1923) avaldas 1893. aastal nn jäänukelundite loetelu (list of vestigial organs), kuhu oli lisatud ka apendiks.

Viited

Välislingid

• Sissekanne Terminologia Anatomicas A05.7.02.007: Appendix vermiformis. Ussripik
• Äge apenditsiit, Tartu Ülikooli Kliinikum, Kirurgiakliinik
• Toomas Väli, Äge ussripikupõletik: esinemine ja diagnoosimine Tartus, Eesti Arst 2007; 86 (6): 394–399