 |
See artikkel on merel tegutsevatest kurjategijatest; netipiraatide kohta vaata artiklit internetipiraatlus; klubi kohta vaata artiklit Piraat (klubi), Roman Polanski filmi kohta vaata artiklit Piraadid (film 1986); 1948. aasta filmi kohta vaata artiklit Piraat (film); Bellini ooperi kohta vaata artiklit Piraat (Bellini) |
Piraadid on merel tegutsevad kurjategijad, kelle eesmärgiks on teiste aluste röövimise või merelt maal olevate objektide ründamise kaudu saada tulu.
Eristatakse kahte tüüpi piraate:
- kaaperdajad – mereröövlid, kellele on valitsus andnud ametliku kaaperkirjaga loa röövida mõne teise riigi laevu. Sellist piraatluse vormi kasutati vastaste nõrgestamiseks. Vahemere korsaarid olid korrapäratu ja kohati juhuslik segu mereröövlitest ja kaapritest;
- mereröövlid – piraadid, kellel puudub valitsuse luba, ongi laiemas tähenduses piraadid ehk merel tegutsevad röövkurjategijad. Mereröövleid on eri aegadel ja eri kohtades nimetatud mitut moodi, näiteks Läänemerel vitaalivendadeks, Kariibi merel bukanjeerideks ja flibustjeerideks.
Piraatluse nagu ka teiste kuritegevuse liikide üks peamisi põhjuseid on vaesus.
Tänapäeval kehtib rahvusvahelises õiguses ÜRO mereõiguse konventsioon, mis on kinnitatud 10. detsembril 1982.
Selle konventsiooni artikkel 101 määratleb piraatluse tänapäeval järgmiselt:
- ebaseaduslikke kinnipidamisi, ründeid või muid vägivallaakte, mille on isikliku kasu saamise eesmärgil toime pannud eravalduses oleva laeva või õhusõiduki meeskond või reisijad ning mis on suunatud
- teise laeva või õhusõiduki või selle pardal asuva vara või isikute vastu avamerel;
- laeva, õhusõiduki, isikute või vara vastu kohas, mis ei kuulu ühegi riigi jurisdiktsiooni alla;
- vabatahtlikku ja teadlikku osalemist sellise laeva või õhusõiduki tegevuses, mida on võimalik määratleda piraatlaeva või -õhusõidukina;
- eelnevates punktides nimetatud tegudele õhutamist või nende teadlikku soodustamist.
