See artikkel vajab toimetamist. (November 2022) |
Artiklis puuduvad viited. (September 2021) |
Artikkel vajab vormindamist vastavalt Vikipeedia vormistusreeglitele. |


Piret Voolaid (sündinud 23. aprillil 1971) on eesti folklorist, alates 2023. aastast Eesti Kirjandusmuuseumi direktor.
Piret Voolaid lõpetas 1996. aastal Tartu Ülikooli eesti ja võrdleva rahvaluule erialal. 2005. aastal kaitses ta Tartu Ülikoolis teadusmagistri kraadi (magistritöö "Eesti mõistatuste perifeerne aines: elektroonilised andmebaasid internetis").
Aastatel 2005–2011 õppis ta Tartu Ülikoolis eesti ja võrdleva rahvaluule osakonnas doktorantuuris. Doktoriväitekirjas "Eesti mõistatused kui pärimusliik muutuvas kultuurikontekstis" analüüsis ja mõtestas ta eesti mõistatusi kogu nende liigilises mitmekesisuses. Töö põhifookuses on mõistatuste tänapäevased allvormid (keerdküsimused, liitsõnamängud, lühendmõistatused, piltmõistatused jne), mis erinevad sisult ja vormilt oluliselt vanematest traditsioonilistest mõistatustest. Töös demonstreeritakse mõistatuste alaliikides toimunud muutusi ja näidatakse, kuidas ühiskondlik-kultuuriline (sh poliitiline, etniline, majanduslik ja tehnoloogiline) ümbrus mõjutab pidevalt mõistatuste vormi ja sisu.
1993. aastal asus ta tööle Eesti Teaduste Akadeemia Eesti Keele ja Kirjanduse Instituudi folkloristika osakonnas vanemlaborandina. Aastatel 2000–2005 oli ta Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas assistent ja 2005–2012 teadur.
Alates 2011. aastast on Voolaid ajakirjade Mäetagused ja Folklore. Electronic Journal of Folklore ülevaatetoimetaja. Aastast 2013 töötas ta Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonnas vanemteaduri ametikohal, alates 2016. aasta aprillist 2022. aasta lõpuni täitis ta lisaks Eesti-uuringute Tippkeskuse tegevjuhi ülesandeid.
5. detsembril 2022 valis teaduspoliitika komisjon Voolaiu Kirjandusmuuseumi direktoriks. Tema viis aastat kestev ametiaeg algas 1. jaanuaril 2023.
Piret Voolaid on osalenud rahvusvahelistes teadusprojektides ja kuulub mitmesse erialaorganisatsiooni. Oma uurimistulemusi on ta tutvustanud konverentsidel ja seminaridel nii Eestis kui ka rahvusvahelistel foorumitel. Ta on täiendanud end teadusvälisvahetuse raames näiteks Soomes, Sloveenias, Poolas, Ungaris. Sagedane esineja on ta olnud Rahvusvahelise Parömioloogia Assotsiatsiooni (IAP), Rahvusvahelise Etnoloogia ja Folkloori Ühingu (SIEF), Rahvusvahelise Rahvajuttude Uurimise Seltsi (ISFNR), Rahvusvahelise Kehakultuuri- ja Spordiajaloo Ühingu (ISHPES) jt üritustel, rääkimata kaasategemisest kohalikel Kreutzwaldi päevadel (Kirjandusmuuseumi aastakonverentsil), Eesti-uuringute Tippkeskuse konverentsidel või folkloristide talvekonverentsidel (vt http://www.folklore.ee/rl/talvekonverents/). Ta on korraldanud nii riigisiseseid kui ka rahvusvahelisi teadusüritusi, olnud mitme suure üleriigilise laste- ja noortepärimuse kogumisaktsiooni algataja, korraldaja ja mõtestaja (nt 2007 – üleriigiline koolipärimuse kogumisvõistlus; 2011 – üle-eestiline lasteaiapärimuse kogumisvõistlus; 2021 – koolipärimuse kogumisvõistlus Kanada eestlastele). Ta on aastaid korraldanud (lasteaia)õpetajate koolituspäevi ning esinenud ettekannete ja loengutega laiemale avalikkusele mõeldud seminaridel-konverentsidel-koolitustel.
Ta on löönud kaasa Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituudi eesti ja rahvaluule osakonna folkloristika õppekavas, pidanud külalisloenguid folkloori lühivormidest, internetifolkloorist ja digihumanitaariast, juhendanud magistrante ja oponeerinud lõputöid. On aastaid korraldanud (lasteaia)õpetajatele suunatud koolituspäevi.
Ta on panustanud teadusnõukogude ja -komisjonide töösse.
Peamised uurimisteemad on folkloori lühivormid (mõistatuste liigiline mitmekesisus ja sotsiokultuurilised kontekstid, vanasõnade kaasaegsed kasutusümbrused), laste- ja noortefolkloor kui ühiskondlike muutuste ja hoiakute indikaator, meediafolkloor, sh interneti sotsiaalmeedia ilmingud, multimodaalsed ja visuaalsed folkloorivormid (nt paröömiline grafiti, piltmõistatused, internetimeemid) kui nüüdisühiskonna sünkreetlised kultuurinähtused. Ta on spordifolkloristika ehk spordifolkloorile keskenduva uurimissuuna ehk sportloristika juurutaja ja arendaja, analüüsides näiteks dopingufolkloori, spordi rolli identiteedinarratiivide konstrueerimisel.[viide?]
Ta on koostanud folkloori lühivormide andmebaase, avaldanud teadusartikleid, toimetanud artiklikogumikke ja ajakirjade erinumbreid. On jaganud trükisõna ja meedia vahendusel üldsusele teadmisi vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kohta, et toetada tänapäevase eesti keele loomingulist potentsiaali, rikastada sõnavara, avada meie keelekasutuse laiemat tähendust. Tõsiteaduslike käsitluste kõrval kuuluvad Piret Voolaiu tööde hulka lastele, noortele ja laiemale üldsusele suunatud populaarteaduslikud kogumikud, mängulised kaardipakid sarjast "Head eesti ...", samuti pidevad lühifolkloorialased raadioesinemised, näiteks Vikerraadio saadetes "Huvitaja" ja "Keelesaade", populaarteaduslikud artiklid näiteks ajalehtedes Sirp, Eesti Ekspress ja Õpetajate Leht ning ajakirjas Horisont.
Piret Voolaid on oma loengutes rõhutanud, et folkloor ei ela üksnes arhiiviriiulitel ega käsikirjades, vaid meie endi köögi- ja töölaua ääres, Facebooki kommentaarides, kontorinaljades ja bussipeatuse grafitis. Tema töö peegeldab soovi ühendada teaduslik rahvaluuleuurimine üldsuse ja haridusvaldkonna vajadustega.
Teaduskorralduslik tegevus