| Tähnikpihklane | |
|---|---|
 Tähnikpihklase arengustaadiumid | |
| Taksonoomia | |
| Riik |
Loomad Animalia |
| Hõimkond |
Lülijalgsed Arthropoda |
| Klass |
Putukad Insecta |
| Alamklass |
Pterygota |
| Infraklass |
Neoptera |
| Ülemselts |
Endopterygota |
| Selts |
Mardikalised Coleoptera |
| Alamselts |
Polyphaga |
| Ülemsugukond |
Curculionoidea |
| Sugukond |
Kärsaklased Curculionidae |
| Alamsugukond |
Molytinae |
| Perekond |
Pihklane Pissodes |
| Liik |
Tähnikpihklane |
| Binaarne nimetus | |
|
Pissodes castaneus (De Geer, 1775) | |
| Sünonüümid | |
| |
Neid võib kohata Kesk- ja Põhja-Euroopas (sh Eestis) ning Põhja-Ameerikas.
Täiskasvanud tähnikpihklased on 5–8 mm pikkused punakaspruunid mardikad. Nende eluiga võib küündida 2–3 aastani. Pea on veninud pikaks kärsaks, mille külge kinnituvad tavaliselt põlvjad tundlad ja haukamissuised. Kärsal on suur tähtsus – selle abil puuritakse nooremapoolsete puude, näiteks männi tüvede koore sisse auk, kuhu asetatakse 2–3 muna. Vastsed on jalutud valkjad tõugud, kes kaevandavad koore all käike ning nukkuvad tüve alaosas koore all, ulatudes sügavale puitu.
Vastsete uuristatud käigud lõhuvad puu, näiteks männi koore näärmerakke ning takistavad puul vaikmahla ringlust, seetõttu peetakse neid taimekahjuriteks.
, Eesti eElurikkus, Veebiversioon (vaadatud 27.11.2016)Selles artiklis on kasutatud saksakeelset artiklit de:Kiefernkulturrüssler seisuga 02.02.2014.