
Pitsa (itaalia keeles pizza) on ahjus küpsetatav kettakujuline lahtine pirukas, mis kaetakse tomatipasta, juustu ja muude lisanditega.
Pitsa sünnikohaks loetakse Napolit, kuigi sarnast toitu valmistati juba Vana-Kreekas. Tänapäeval on pitsa populaarne toit mitmel pool maailmas. Itaalia söögikohtades serveeritakse pitsat traditsiooniliselt lahti lõikamata kujul ning seda süüakse noa ja kahvliga. Tänavatoiduna aga lõigatakse pitsa sektoriteks ning seda süüakse käes hoides.

Nimetus "pitsa" (pizza) tuleb kreeka päritolu ladinakeelsest verbist pīnsere – 'pressima'. Vana-Kreekas kaeti lameleib õli, ürtide ja juustuga. Keskaegses Kreekas kasutati sõna "πίτα" ehk pita ning sealt on see levinud türgi keelde kui pide, bulgaaria, horvaadi ja serbia keelde kui pita, albaania keelde kui pita ja tänapäeva heebrea keeles pittāh. Roomlased mõtlesid välja piruka, mida kutsuti platsentaks. See oli juustu ja meega kaetud ning loorberilehtedega maitsestatud toit.
Tänapäeva pitsa pärineb Itaaliast, täpsemalt Napolist. Alexandre Dumas kirjeldas 1843. aastal palju erinevaid pitsasid Napolis, millest mõned olid kaetud tomatiga, kuid selge ei ole et mõni nendest sarnanes pitsaga nagu seda tuntakse täna. Kui Itaalia kuninganna Margherita 1889. aastal Napolit külastas, serveeriti talle Itaalia lipu värvides pitsat: punane (tomatid), valge (mozzarella) ja roheline (basiilik). Sellist pitsat hakati kuninganna auks nimetama Margherita pitsaks (Pizza Margherita). See väide on seatud kahtluse alla, kuid sellele vaatamata nähakse Margherita pitsat Itaalias kui rahvussümbolit.
Itaalia tüüpi pitsade tainakiht on üldiselt õhuke, kuid pannipitsade puhul võib pitsatainakiht ka paksem olla. Pitsa kaetakse tavaliselt tomatipasta ja juustuga, kuid ülejäänud komponendid varieeruvad kõvasti. Pitsade valmistamisele spetsialiseerunud söögikohti nimetatakse pizzeria'teks. Pitsat küpsetatakse ahjus.
{{netiviide}}: CS1 hooldus: tundmatu keel (link)| Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Pitsa |
| Tsitaadid Vikitsitaatides: Pitsa |