Portaal:Meditsiin

Poor little birdie teased, viktoriaanliku ajastu illustraatori Richard Doyle'i kujutatud haldjas näojoontega, mida seostatakse Williamsi sündroomiga.

Williamsi sündroom ehk Williams-Beureni sündroom (WBS) ka Surpravalvulaarstenoos (SVAS) on haruldane geneetiline haigus, mida põhjustab umbes 26 geeni pikkune deletsioon 7. kromosoomi pikas õlas. Williams-Beureni sündroomi identifitseeris J. C. P. Williams aastal 1961 Uus-Meremaal.

Williamsi sündroomiga haigetele on iseloomulikud "haldjalikud" näojooned koos madala ninajuurega, ebaharilikult rõõmsameelne käitumine ja sundimatu suhtlemine võõrastega, arenguline mahajäämus koos hästi arenenud keeleoskusega ning kardiovaskulaarsed häired nagu aordiklapi stenoos ja hüperkaltseemia. Loe edasi ...

Lõuna-Aafrika Vabariigis Kaplinnas toimus 1967. aasta detsembris dr Christiaan Barnard käe all esimene inimsüdame siirdamine. Selle sündmuse mälestuseks on samasse haiglasse üles seatud muuseumituba, kus on rekonstrueeritud toimunud operatsioon.

Foto autor oli AHHAA teaduskeskuse rajaja ja esimene juht Tiiu Sild.

Tiiu Aareleid – Emil Abderhalden – John Jacob Abel – Friedrich Ernst Bidder – Johan Björkegren – Ernst Blessig – Baruch Samuel Blumberg – Jean Martin Charcot – Heinrich Johann Nepomuk von Crantz – Jean Dausset – Karl Gottfried Constantin Dehio – Robert Edwards – Juhan Ehlvest – Niels Ryberg Finsen – Alexander Fleming – Franz Joseph Gall – Aleksander Gavrilov – Lawrence S. B. Goldstein – Woldemar Samson von Himmelstiern – Hippokrates – Jürgen Innos – Niels Kaj Jerne – Harri Jänes – Mari Järvelaid – Ain-Elmar Kaasik – Hubert-Viktor Kahn – Kristi Kultas-Ilinsky – Carl Wilhelm von Kupffer – Robert Lefkowitz – Henno Lender – Nikolai Leporski – Matti Maimets – Karl Fredrik Mandelin – Georg Martinoff – Gustav Bernhard Julius Naunyn – Silvia Noodla – Margareete-Helge Otter – Benno Richard Ottow – Lea Pehme – Nikolai Pirogov – Jüri Raudsepp – Carl Bogislaus Reichert – Carl Ludwig Wilhelm Otto Schultzen – Carl Johann von Seidlitz – Ignaz Semmelweis – Ivan Širokogorov – Otto August Hermann Zilchert – Rein Zupping – Aleksander Žarkovski – Vassili Žukovski – Edgar Anton Terrepson – Richard Franz Karl Andreas Thoma – Johann Paul Uhle – Aleksei Uhtomski – Margus Ulst – Rudolf Virchow – Alfred Wilhelm Volkmann – Carl Victor Rufus Weyrich – Bruno Wikszemski – Katrin Õunap – Voldemar Üprus – Arvo Ylppö

Vaata ka: Arstiteadlaste loend

aadrilaskmine – aasia gripp – abort – abstsess – abuulia – adenoom – aflatoksiinid – bakter – B-hepatiit – bioanalüütik – bioloogiline surm – biomarker – biomeditsiin – C-hepatiit – Creutzfeldti-Jakobi tõbi – daltonism – dementsus – depressiivne luul – depressioon – düsenteeria – düsgraafia – Eesti E-tervise Sihtasutus – Eesti riiklik e-tervise projekt – endoskoopia – eutanaasia – fantoomvalu – gangreen – gastriit – haavand – Haffi tõbi – haige – haigekassa – hispaania gripp – HIV – immuunsüsteem – impotentsus – infarkt – insomnia – insuliin – insult – kalamaksaõli – kanepisõltuvus – kantserogeenid – keemiaravi – kehamassiindeks – ketonuuria – kiirabi – lamatis – lamblioos – lampjalgsus – Maailma Terviseorganisatsioon – magnetresonantstomograafia – maksapõletik – malaaria – nekrofiilia – nekroos – neonatoloogia – opioidid – optiline koherentstomograafia – orgaanilised psüühikahäired – ortopeed – paanikahäire – paelusstõbi – palavik – puukentsefaliit – põletik – qi – rikkusluul - ritsiin - rotaviirus – salmonelloos – salv – sapikivitõbi – stenoos – stent – struuma – zoofoobia – zoonoos – šokk – tonomeetria – torakaalkirurgia – trahhoom – uneapnoe – unehäire – veresoontehaigused – verirind – vesiravi – Williamsi sündroom – Wilmsi tuumor – õde – õendus – äge pulmokardiaalne puudulikkus – ämmaemand – östrogeenid – üldpatoloogia

Vaata ka: Meditsiini mõisteid

Meditsiiniteadus (ladina keeles ars medicina 'ravimise kunst'; samatüveline medeor 'ravin, arstin') ehk arstiteadus on teadusharu, mis uurib ja rakendab inimese tervise kaitse ja tugevdamise, haiguste, nende diagnoosimise, ennetamise, profülaktika ja ravi ning eluea pikendamisega seonduvat.

Meditsiiniteadus on interdistsiplinaarne, tuginedes nii loodus- kui ka sotsiaalteadustele. Pidevalt integreeruva ja täieneva teadusdistsipliinina on see tihedates seostes teiste teaduste ja erialadega.

anatoomia – bakterioloogia – biokeemia – deontoloogia – diagnostika – eelravi – embrüoloogia – farmakognoosia – farmakoloogia – füsioloogia – geneetika – hematoloogia - histoloogia – immunoloogia – mikrobioloogia – profülaktika – psühholoogia – radioloogia – ravi – taastusravi – toksikoloogia – tsütoloogia