Praha kevad

 See artikkel räägib 1968. aasta liberaliseerimisajast; muusikafestivali kohta vaata artiklit Praha kevad (festival).

Praha kevad (tšehhi keeles Pražské jaro, slovaki keeles Pražská jar) oli liberaliseerimisaeg Tšehhoslovakkias 1968. aasta jaanuarist augustini.

1960. aastate keskpaiku alustas Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei juht Alexander Dubček liberaliseerimist nn inimnäolise sotsialismi suunas, muuhulgas lõpetades tsensuuri, samas rõhutades, et ei ole soovi lahkuda Varssavi Lepingu Organisatsioonist.

Tšehhoslovakkia Kommunistliku Partei Keskkomitee tagandas jaanuaris 1968 Antonín Novotný esimese sekretäri kohalt. Aprillis kuulutas partei uus juhtkond eesotsas Alexander Dubčekiga välja ulatuslike reformide kava. See tekitas NSV Liidu ja teiste idabloki riikide juhtides suurt ärevust. Nõndanimetatud Praha kevade reformid nägid ette riikliku plaanimajanduse täiustamist turumajanduslike reeglitega ning sõnavabaduse kehtestamist, sealhulgas tsensuuri kaotamist. Ideoloogilisest kontrollist loobumine tundus Nõukogude Liidu juhtkonnale eriti ohtlik. Ülestõusu Prahas ei toimunud (erinevalt Ungarist 1956. aastal). Keegi ei üritanud vallutada kommunistliku partei keskkomitee hoonet, keegi ei kippunud julgeolekutöötajate elu kallale.

NSV Liidu T-55 Praha kevade mahasurumisel

NSV Liidu ja teiste idabloki riikide juhid kartsid Tšehhoslovakkia sündmuste kandumist teistesse sotsialistlikesse riikidesse. Seetõttu tungisid NSV Liidu väed koos Poola, Ungari, Bulgaaria ja Saksa Demokraatliku Vabariigi vägedega 21. augustil 1968 Tšehhoslovakkiasse ja võtsid võimu üle. Sissetungis ja võimu ülevõtmises osales 4600 tanki ja 500 000 sõdurit, hukkus umbes 120 inimest. Tagandati mässulise kommunistliku partei juhtkond ning lõpetati sotsialismisüsteemi reformikatsed. Dubček vangistati ja asendati Gustáv Husákiga.

Punatähtedega tankid Praha tänavail, relvitu rahvahulk protestimas "liitlaste" sissetungi vastu – selliseid kaadreid näidati kõikjal üle maailma ning need õõnestasid NSV Liidu ja kogu sotsialismileeri mainet veelgi. Ärev signaal kommunistidele oli Praha kevade ajal sageli kõlanud loosung: "Tänu sotsialismile on Tšehhoslovakkia progressirongist maha jäänud!". Rahvusvaheline üldsus mõistis sekkumise hukka ning mitmes sotsialismimaas tekkis vastuseis NSV Liidule ja selle poliitikale. Otseselt aga midagi sekkumise vastu või Tšehhoslovakkia toetuseks ette ei võetud. Ööl, mil väed riiki sisenesid, nõudsid USA, Kanada, Paraguay, Taani ja Suurbritannia ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise istungi kokkukutsumist. Seal mõistis Tšehhoslovakkia saadik Jan Muzik sissetungi hukka.

Praha sündmuste tagajärjel kehtestas Moskva nn Brežnevi doktriini. NSV Liit deklareeris, et juhul, kui mõnes Ida-Euroopa riigis on sotsialistlik süsteem hädaohus, on NSV Liidu püha kohus sekkuda ja seal "kord" taastada. Seega anti kõigile Ida-Euroopa sotsialistlikele riikidele märku, et NSV Liiduga kooskõlastamata reformid lämmatatakse kasvõi relvajõul.

Vaata ka

Välislingid